Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse ära jätta aktsiisitõusud 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril.

- Statoili sõnul on senine aktsiisitõus juba praegu paljud kliendid Lätti tankima viinud.
- Foto: Raul Mee
Seletuskirjas märgitakse, et praeguses majandusolukorras mõjub aktsiisitõus selgelt negatiivselt ning ei aita kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele, teatas Riigikogu pressiteenistus. Seetõttu tuleks järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda.
Eelmise aasta 25. mail algatas Vabariigi Valitsus sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudeti seitset erinevat seadust. Teiste seaduste seas muudeti ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning tõsteti kütuseaktsiisi, kirjutatakse seletuskirjas. Selle tõttu tõusis 1. veebruaril bensiiniaktsiis 10% ning diislikütuseaktsiis 14%. Seega kallines kütuseliiter 5,1 senti ning diislikütusehind 6,6 senti. Samuti näeb seadus bensiiniaktsiisi ning diislikütuseaktsiisi 10%-lise tõusu ette 2017. ja 2018. aastal.
Käesoleva eelnõu eesmärgiks on loobuda kütuseaktsiisi tõstmisest 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu on koostatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Riigikogu liige Tarmo Tamme poolt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. Riigikogus on seaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälteenamus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
27. aprillil toimus Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee ja Eesti Õliühingu poolt korraldatud kütuseturu aastakonverents, kus tutvustati ka kütuseturu uuringut. Uuringus selgus, et juhid peavad kütuseaktsiiside tõusu suurimateks ohtudeks selle mõju kaupade ja teenuste hinnatõusule, konkurentsiolukorra muutust, kulude kasvu, kasumi vähenemist, salakütuse osakaalu kasvu ja näiteks ka tankimise kolimist Eestist ära. Loe uuringust SIIT.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.