Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: kütuste aktsiisiraha kasutamine pole piisavalt läbipaistev
Spetsiaalselt kütuseturu aastakonverentsi jaoks uuringu läbi viinud TNS Emori osakonnajuht Agne Kinks rääkis eile uuringut tutvustades, et 97% tippjuhtide hinnangul ei ole aktsiisiraha kasutamine läbipaistev. Ettevõtjate hinnangul võiks seda raha aga kasutada näiteks teede ehituseks ja korrashoiuks, samuti liiklusohutuse suurendamiseks, parklate ja puhkealade arendamiseks ning isegi väikeettevõtlus toetamiseks. Samuti nimetati ühe kasutusvõimalusena ka ühistranspordi arendamist.
Aktsiisitõus ohustab investeeringuid. Kütuseturu uuringus küsiti juhtidelt, milliseid ohte nad aktsiisitõusudes ettevõtetele näevad. Selgus, et suurimaks ohuks pidasid ettevõtjad hinnatõusu. „Suuremateks aktsiisitõusu ohtudeks pidasid juhid mõju kaupade ja teenuste hinnatõusule, teine oli konkurentsiolukorra muutus, öeldi, et konkurentsivõime lähiturgudel kahaneb. Selle tõid välja peamiselt transpordiettevõtted,“ ütles Kinks uuringut tutvustades.
„Samuti toodi ohtudena välja kulude kasv, kasumi vähenemine, millega jääb ühtlasi vähem raha investeeringuteks. Ohuna toodi välja ka salakütuse osakaalu kasv ja maksude suurenemine. Oli ka väiteid, et tankimine kolib Eestist ära,“ märkis Kinks.
Kütuste aktsiisitõusu kaugemate mõjudena toodi lisaks kaupade ja teenuste hinnatõusule ning investeeringute, mahtude, ostude ja tarbimise vähenemisele ka palgatõusude vähenemine. Ettevõtjate hinnangul ootab neid ees kasumi langus ja oodata võib ka ebaausa konkurentsi kasvu.
Kütuseturu uuring 2016
Viidi läbi: märts 2016
Sektorid: kütuste jae- ja hulgimüüjad, tootmine, transport, kaubandus
Sihtgrupp: tippjuhid
Vastajate hulk: 75
Läbiviija: TNS Emor koostöös Tööstusuudised.ee-ga ja Eesti Õliühinguga
Ärid võivad Eestist ära kolida. Tippjuhtide hinnangul mõjub aktsiisitõus majandusele tervikuna halvasti. Ohuna nähakse majandusaktsiivsuse vähenemist ja isegi seda, et osa ärisid kolib Eestist välja. Lisaks näevad juhid, et tööpuudus kasvab ning teatud ettevõtted ja tööstusharud võivad ka välja surra.
Agne Kinks tõi oma ettekandes välja, et praeguseks on 61% vastanud juhtidest tulenevalt aktsiisitõusust teinud muutusi oma juhtimisotsustest.
Uusi võimalusi ei nähta. Kas aktsiisitõus võiks tuua turule ka uusi võimalusi? Nii arvab vaid 12% vastanutest. Ühe võimalusena näevad juhid kauplemist sellise kütusega, mille jaoks aktsiisitõus jääb konkurentide omast väiksemaks. Üks võimalus on ka biometaani tootmine, müük ja eksport.
Uuringust selgus, et juhtide hinnangul võib uusi võimalusi tekkida ka optimaalsemate kaubakoridoride näol. Seda aga juhul, kui kaup näiteks ei liigu enam läbi Eesti ja autosid tangitakse rohkem lähinaabrite juures.
Uus võimalus on ka tankida Eestist väljas. „Pikamaatranspordis liiguvad raskeveokid väga suuri vahemaid ja läbivad paljusid riike. Tänagi juba on Eestis müüdav diislikütus kõrgema hinnaga kui naaberriigis Lätis. Lisaks on kütuse hind soodsam Luksemburgis ja märkimisväärselt soodsam Hispaanias. Ehk siis Hispaania transpordi suunal meie ettevõte Eestis enam oma raskeveokeid ei tangi,“ kommenteeriti uuringus. Veel tõidki ettevõtjad välja võimaluse viia firma mõne teise Euroopa Liidu riigi registrisse. „Uueks suunaks on ka transport Venemaale, et suudaks eksisteerida,“ märgiti uuringus.
Pea pooled juhid eelistavad teisi riike. Uuringus osalenud transpordiettevõtete juhtidest 49% ütles, et nad tangivad/toovad kütust teistest riikidest. 36% juhtidest on selle peale mõelnud ning ülejäänud ei ole seda võimalust kaalunud või ei osanud öelda.
75% kütuste jae- ja hulgimüügiettevõtete juhtidest üles uuringu, et neil on kliente, kes on tankimise Eestist ära viinud. Enim eelistavad ettevõtted nende sõnul tankida Lätis ja Poolas, mõlemaid riike nimetasid võrdselt 63% juhtidest. 50% juhtidest nimetas ka eelisriigina Leedut ja 25% Venemaad.
Hetkel kuum
Juhid ennustavad ka tänavu ka käibelangust. 25% juhtidest usub, et käibe kukub 10%, ning 38% arvates langeb käibe 16% ja rohkem. Vaid 25% juhtidest ei osanud aktsiisitõusu mõju käibele tänavu hinnata.
Vahe Lätiga on suur. Circle K Eesti AS mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur tõi oma ettekandes välja, et Läti otsustas eelmise aasta lõpus tõsta 1. jaanuarist 2016 mootoribensiini aktsiisi 7% ja diislikütusel 3%. „Leedul konkreetne plaan puudub,“ märkis ta ja selgitas, et aktsiisitasu erinevustest tulenev kütuse jaehinna vahe võrreldes Lätiga on mootoribensiinil 2,4 senti ja diislikütuse 11,7 senti liitrilt.
„Kõige puudutatumana tunnebki end tegelikult transpordisektor, mis juba liigubki riigist välja. Peamine küsimus, mis meie oma klientidelt saanud oleme, on see, et mis siis teised teevad ja kas mina olen viimane, kes pole veel ära läinud?“ rääkis Migur uuringu tulemusi kommenteerides. „See tankimisteema on aktiivselt kõigil meelel ja keelel. Transpordis on kütusel suur osakaal ja me ei saa ju kaotada oma konkurentsivõimet.“
Migur tõi oma ettekandes välja ka, millised on olnud lähiriikide kütuste aktsiisitõusud alates 1. jaanuarist 2016. Selgub, et Eesti on mootoribensiini aktsiisi 10% ja diislikütuse 14% kõige kiirem tõstja. Näiteks Rootsi tõstis 1. jaanuarist vastavalt 8% ja 10% ning Norra mõlemal juhul 2,5%. Leedu viimane aktsiisimuudatus jääb 2013. aastasse.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele