Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivitööstuse keskkonnamõju alandaks tööstusjääkide suurem taaskasutamine
Tänases olukorras, kus iga järgmine kasutusele võetav tehnoloogia on eelkäijast suurema efektiivsuse ning väiksema keskkonnamõjuga, võiks järgmine suurem parendus põlevkivitööstuse keskkonnamõjude alanemises seisneda tootmistegevuse käigus tekkivate kõrvalproduktide suuremas kasutuselevõtus, kirjutab Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.
Õhuheitmed on kordades vähenenud
Narva elektrijaamade õhuheitmete vähendamisse investeeris Eesti Energia alates 2010. aastast otseselt 134 miljonit eurot, millele lisanduvad veel keskkonnamõjusid mõjutavad n-ö kaudsed investeeringud tehnoloogia arendusse. Lõpetasime eelmisel aastal tolmpõletustehnoloogial töötavatele Narva elektrijaamade vanematele energiaplokkidele väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmete paigaldamise, tänu millele on nende plokkide väävliheitmed viimastel aastatel vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda. Lisaks uuendasime möödunud aastal kõiki elektrijaamade elektrifiltreid, mille tulemusena vähenesid oluliselt keskkonda paisatavad tolmu ehk lendtuha kogused. Puhastusseadmete paigaldusega seoses ehitasime Eesti elektrijaamale viis uut korstnat, mis annavad võimaluse energiaplokkides eraldi veelgi täpsemalt keskkonnaheitmeid mõõta ning senisest paindlikumalt juhtida tootmist vastavalt kõikuvatele turuhindadele. Tehtud jõupingutused ja investeeringud võimaldavad jätkata meil elektri tootmist senistes mahtudes ja olemasolevate seadmetega ka täna, kui keskkonnanõuded on märksa karmimad. Võttes arvesse püstitatud ülesandeid, sai sellega üks suuremahuliste keskkonnainvesteeringute ajajärk Eesti Energia jaoks läbi. Samas hoiame kätt pulsil tulevikuregulatsioonide planeerimisel, et me saaksime vajalikke uusi samme aegsasti planeerida ning ette valmistada. Tulevikuenergia kõrvaltoodetest
Eesti Energiale seatud omaniku ootused näevad ette põlevkivi maksimaalset väärindamist ja sellega kaasnevate keskkonnamõjude pidevat vähendamist. See eeldab jätkuvalt õhuheitmete alandamist toote ühiku kohta ka edaspidi, kuid lisaks sellele on meie prioriteetseks arengusuunaks energiatootmisel tekkivate kõrvaltoodete senisest suurem kasutuselevõtmine. Kõrvalsaaduste suurem ärakasutamine võimaldab põlevkivi efektiivsemalt kasutada. Elektri ja õli tootmisprotsessis tekib mitmesuguseid kõrvaltooteid: näiteks põlevkivi kaevandamisel eraldatav aheraine, elektri- ja õlitootmisel tekkiv põletatud põlevkivi ehk põlevkivituhk, põlevkivigaas, jääksoojus jne. Neid on võimalik kasutada toormena teistes valdkondades. Kõrvaltoodete kasutuselevõtmisel on täna kindlasti parimaid tulemusi andnud õlitootmise kõrvalproduktina tekkiva põlevkivigaasi kasutamine elektritootmiseks, mille pidevalt suureneva osakaaluga saame vähendada põlevkivi otsepõletamist. Eelmisel aastal kasvatasime Eesti elektrijaamas põlevkivigaasist elektritootmise võimekust ning plaanime lähiajal seda veelgi suurendada. Selline õli ja elektri koostootmine suurendab energiatootmise efektiivsust ning vähendab samas keskkonnamõju läbi madalamate õhuheitmete ja põlevkivituha koguse. Kui põlevkivi otse põletades on elektritootmise kasutegur kuni 40%, siis õli ja elektri koostootmisel moodustab see kuni 80%.Tuhk ja aheraine: väärtuslikud materjalid
Keskkonnamõju alandab ka põlevkivituha ning aheraine - teisisõnu purustatud lubjakivi ehk killustiku - laiem kasutus. Täna tekib tuhka ja aherainet märksa rohkem kui neid kasutada suudame ja nii muutuvadki need kõrvalsaadused aja jooksul võimalusest hoopis jäätmeteks.
Näiteks eelmisel aastal taaskasutas Eesti Energia 2% energiatootmise käigus tekkivast 6,3 miljonist tonnist põlevkivituhast ning 31% 6,6 miljonist tonnist põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest. Suurem osa eelmisel aastal müüdud energiatootmisel tekkinud kõrvalproduktidest leidis näiteks kasutuse ehitusvaldkonnas ja põllumajanduses. Parimatel taaskasutusaastatel, mis on seotud suurte Ida-Virumaal toimuvate ehitusprojektidega, on aheraine taaskasutus küündinud ka üle 3 miljoni tonni. Seni suurim piirkonnas toimunud aherainet ja osaliselt ka põlevkivituhka kasutanud ehitusprojekt oli Jõhvi ümbruses toimunud suured tee-ehitustööd mõne aasta eest. Põlevkivituha taaskasutuse hiilgeajad jäävad aga endise Nõukogude Liidu aegadesse, kui tuhka kasutati laialdaselt tee-ehituses nii Eestis kui ka kaugel Siberis.
Põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide taaskasutuse suurendamiseks viime praegu läbi mitmeid uuringuid. Uuringutega kontrollime laual olevate lahenduste vastavust uuenenud keskkonnanõuetele kui ka tootestandarditele. Näiteks oleks põlevkivituhka võimalik kasutada kaevanduste tagasitäitmisel sideainena, põllumajanduses ja metsanduses pinnase parandajana, looduslikke ressursse asendava toorainena ehitusmaterjalides nagu näiteks plokid, silikaattooted, betoon, suuremahulised mass-stabiliseerimise projektid tee-ehitusel jne. Aherainet saab eeltöödeldult või töötlemata kujul kasutada teetrasside, kergliiklusteede, metsateede, platside ja parklate rajamisel ning maastiku kujundamisel. Osaliselt põlevkivi sisaldavat aherainet saab kasutada elektritootmises väävlit siduva komponendina. Võimalusi on seega mitmeid nii Eestis kui ka mujal. Eesolevate mahukate infrastruktuuriprojektide valguses on tõusmas avaliku arutelu teemaks maavarade - eelkõige killustiku tootmiseks vajaliku lubjakivi - piisavus ning nende kaevandamise mõju keskkonnale. Aherainet, mida kasutada killustiku tootmiseks, on Ida-Virumaal küllaldaselt. Põlevkivi asub maapõues vaheldumisi lubjakiviga. Energiatootmiseks tuleb lubjakivi põlevkivist välja sorteerida - seda protsessi nimetatakse põlevkivi rikastamiseks. Põlevkivist väljasorteeritud lubjakivist ehk aherainest saab aga toota killustikku. Aherainest killustiku tootmine ja selle laialdasem kasutuselevõtt tõstaks põlevkivitööstuse lisandväärtust ning on keskkonnasõbralik alternatiiv aheraine mäkke kuhjamisele. Lisaks sellele vähendaks see mingil määral ka uute lubjakivikaevanduste avamise vajalikkust. Võtmeküsimuseks sellise ressursi laialdaseks kasutuselevõtmiseks on transpordi organiseerimine ja selle maksumus. Aheraine ja killustiku transport on tänastes tingimustes küllalt kallis, mistõttu on aheraine taaskasutuse osakaal sõltunud seni peamiselt Ida-Virumaal tehtavatest tee-ehitustöödest ja teiste suuremahuliste objektide rajamisest. Teisalt on ka aheraine mäkke kuhjamisel oma maksumus. Just seetõttu töötame aktiivselt selle nimel, et leida võimalusi aheraine ja aherainekillustiku kasutamiseks ka väljaspool Ida-Virumaad. Oleme seda meelt, et eesmärgid peavad olema ambitsioonikad. Eesti Energia eesmärk on luua selline energiatootmine, kus tekkivaid kõrvalsaadusi kasutatakse ära maksimaalselt. See tulemus ei tule üleöö, kuid liigume samm-sammult selle visiooni elluviimise poole.
Autor: Tõnis Meriste, Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele