Eesti jätkab allhankemaana

Loomulikult on meil üksikuid eredaid näiteid, kes on edukalt lõpptoodetega välisturule sisenenud, kuid üldpilt on jäänud siiski samaks. Endiselt valmistavad meie metalliettevõtted enamasti lähiriikides, näiteks Soomes ja Rootsis, arendatud seadmeid ja konstruktsioone. Arenduskeskused hoiavad allhanget tellivad ettevõtted kiivalt endale ja vaid valmistus hangitakse väljast. Ühest küljest on siin usalduse küsimus, teisest küljest teadmiste endale hoidmise soov.

Riiklik poliitika on pannud Eesti ekspordi rõhuasetuse IT-sektori ekspordile. Selleks kasutatakse ära Skype’i ja e-riigi edukat kuvandit välisriikides. See on hea, kuid kõiki Eesti tööealisi elanikke ei õnnestu kindlasti IT-alal tööle rakendada. Ja kas nad tahaksidki? Samuti pole kõigil võimeid saada programmeerijaks, ega peagi olema. Ühiskonnale oleks kasulikum mitmekesisem tööelu. Kõik me teame, mis Nokiast sai.

Kuidas siis muuta Eesti masinatööstusettevõtet lõpptoodet tootvaks ettevõtteks? Lõpptoote tootmine vajab algfaasis palju enam (inim)ressursse kui allhanketootmine.

Toote väljatöötamine nõuab eelkõige inseneri haridusega inimesi, kes suudaksid tooteidee tööstuslikuks tootmiseks ette valmistada. Insenere, kes töötaksid välja masinaid, seadmeid, rakiseid ja kõik need automatiseeriks ning tootmisliiniks koondaks.

Kaks võimalust. Praegu on Eestis tugevatest masinaehituse inseneridest nappus. Kvaliteet on langenud, sest vastavate erialade populaarus on vahepeal kõvasti vähenenud. Paljud noored on läinud õppima IT-erialasid, lootes lõpetamisel saada tööle mõnes suures ja jõukas välisfirmas või luua oma rakendusi tootva ettevõtte, kindlustades nii endale helge tulevik.

Pakun siinkohal kaks varianti, kuidas Eesti masinatööstust elavdada ja selle juures ka inseneri hariduse populaarsust tõsta.

Esiteks: asuda organiseeritult turustama Eesti inseneriteenust ekspordiartiklina. Riigile ja selle elanikele toob rikkust juurde toodete ja teenuste eksport. Meie eksport on keskendunud paljuski toodete ekspordile, aga miks mitte suunata tervik hoopis teenuste ekspordile? 

Masinainseneri teenuseid eksportides on tõenäoline, et mõne aja pärast hakkab hoogsamalt arenema ka Eesti masinatööstus, sest osa väljatöötatavatest seadmetest ja masinatest võivad leida tootja just siit. Selleks, et paremini end välisriikides nähtavaks teha, tuleb meie väikestel inseneribüroodel paremini organiseeruda, sest vähegi suuremat projekti ei suudeta ette võtta ilma ühise tegutsemiseta. Samuti on nii lihtsam ekspordi tegevusi organiseerida.

Teiseks: toetada riiklikest programmidest kohapeal väljatöötatud masinate ja seadmete ostmist. Nagu öeldud, on masinate ja seadmete väljatöötamine töömahukas ja seetõttu ka suhteliselt kallis. Nii eelistavadki paljud tööstusettevõtted osta seadmed sisse vastavaid seadmeid valmistavatest ettevõtetest välismaal, kes on juba analoogseid masinaid varem valmistanud. Lisaks toetatakse selliste seadmete ostu erinevatest programmidest.

Kui suunata programmide vahendid kohalikele tööstusettevõtetele nii, et oleks võimalik finantseerida seadmete väljatöötust, siis annaks see kohalikele inseneribüroodele rohkem ja stabiilsemat tööd, mis omakorda võimaldab ka inseneridel omandada spetsiifilisi, tööks vajalikke programme. Viimased on sageli väga kallid ja viivad ka teenuse hinna kõrgeks.

Selline seadmete väljatöötluse ja valmistamise osaline fondide kaudu toetamine annaks tööstusettevõttele julguse võtta riske ja tellida seadmeid Eestist ehk rohkem, kui seda seni on tehtud.

Riigi tugi on oluline. Ühine teenuste eksportimine tuleb lõpptulemusna kasuks kogu Eesti masinatööstusele, võimaldades elavdada kogu valdkonna eksporti. Seetõttu on vaja ka riiklikku tähelepanu ning tuge.

Ühiselt inseneriteenuste ekspordi suunas tegutsemine aitab luua kuvandit Eesti masinaehitusest kui võimekast, nutikale arendusele suunatud tööstusharust.

Autor: Meelis Viisileht, Teamwork Engineering OÜ juhatuse liige