Eesti Energia võtab Narva karjääris sellest aastast kasutusele suurema mahutavusega kopad, mis tõstavad kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Kergsulammetallist valmistatud kopad on Baltimaade suurimad. Samal ajal uuendab ettevõte ekskavaatorite juhtimissüsteeme, mille tulemusel pikeneb masinate tööiga keskmiselt 10 aasta võrra.

- Kopp Narva karjääris.
- Foto: Eesti Energia
„Uue kopa tootmisel kasutasid Eesti Energia insenerid kergsulamist metalle, mis võimaldas suurendada kopa mahtu 15 kuupmeetrist 17 kuupmeetrini, vähendades samas kopa kaalu 3,5 tonni võrra. Praeguseks ühele sammuvale ekskavaatorile paigaldatud suurema kopa katsetamine kestab paar kuud, seejärel plaanime paigaldada uuendatud kopad ka ülejäänud kümnele Narva karjääri sammuvale ekskavaatorile," ütles Eesti Energia juhatuse liige ja kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola.
"Projekt tõstab kaevandamise efektiivsust ligi 10%. Suuremate koppadega saame katendi kiiremini eemaldada ning jõuame põlevkivikihini märkimisväärselt kiiremini, kulud jäävad seejuures varasemaga võrreldes praktiliselt samale tasemele. Nii hoiame põlevkivi omahinda konkurentsivõimelisel tasemel, millest sõltub omakorda ka meie lõpptoodete - elektri ja õli - omahind," lisas Vainola.
Tootmisefektiivsuse tõstmiseks uuendatakse Narva karjääris ka sammuvate ekskavaatorite juhtimissüsteemi, mis pikendab masinate tööiga keskmiselt 10 aasta võrra. Moderniseerimise käigus vahetatakse ekskavaatori elektrijuhtimissüsteem ja paigaldatakse monitooringusüsteem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue süsteemi abil saab jooksvalt jälgida tööprotsesse ja võimalikke tõrkeid ning teostada remonte tunduvalt kiiremini ja seeläbi ka odavamalt kui seni. Narva karjääris on seni uuendatud neli sammuvat ekskavaatorit üheteistkümnest.Sammuvate ekskavaatorite moderniseerimist ja suurema kopaga varustamist teostatakse Narva karjääri ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse koostööprojektina
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.