Kõrgkoolid: inseneride nappuse juured peituvad põhikoolis, mitte ülikooli auditoorimis

Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.

Eesti püüab leevendada inseneride puudust 37 miljoni euroga, kuid Riigikontrolli hinnangul ei piisa sellest, kui probleemiga tegeldakse alles kutse- ja kõrghariduses. Audit näitab, et inseneride järelkasvu pidurdavad kitsaskohad tekivad varem — põhikoolis, kus liiga paljud noored ei saa matemaatikas piisavalt tugevat baasi.

Eesti tööstuse suurimaks komistuskiviks pole mitte tellimuste puudus, vaid tühimik tööjõuturul. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran tõdeb, et ilma uue põlvkonna insenerideta kaotame rahvusvahelises konkurentsis kiiresti koha. Probleem on aga sügavam kui pelk peade arv – meie haridussüsteem ja ettevõtted sörgivad tehnoloogia arengul sabas.

Insneneriakadeemia kaudu inseneeriaõppe arendamisse suunatava 37 miljonit eurot tuleks ära jagada vastupidiselt nii, et lõviosa ei läheks kõrgharidusse, vaid hoopis huviharidusse, leiab Radius Machiningu asutaja ja tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.

Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.