Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Odavnev dollar pani tööstusmetallid kallinema
Nädala börsiuudised: odavnev dollar pani tööstusmetallide hinnad tõusma; rauamaagi hind kallines ootamatult palju; Goldman ennustab tsingile suurt tulevikku; tööstusmetallid pikaajaliselt siiski surve all; nafta hind tegi suuri kõikumisi; kulla hind tõuseb.
Odavnev dollar pani tööstusmetallide hinnad tõusma
Bloombergi Maailma Kaevandusfirmade indeks tõusis selle nädala lõpus kahe päevaga 10 protsenti – see peegeldas tööstusmetallide hinnatõusu. Tegemist on kiirema tõusuga alates 2009. aastast, mil maailm hakkas finantskriisist väljuma.
Kokku lisas see 80 suurima kaevandusfirma turuväärtusele 44 miljardit dollarit. Ralli põhjustas eelkõige odavam dollar. Nimelt tegi dollar sellel nädalal viimase 7 aasta suurima nädalase languse. See muutis toorained, näiteks vase ja kulla, investorite jaoks atraktiivsemaks.
Tööstusmetallide hinnad kukkusid eelmisel aastal 27 protsenti – see oli halvim aasta alates 2008. aastast. Eelkõige survestas hindu liigne pakkumine ja Hiina nõudluse vähenemine. Sellel nädalal on tööstusmetallid aga tublisti tõusnud.
Ettevõtted nagu Freeport-McMoRan ja Glencore on tootmist vähendanud, aga see ei ole olnud piisav, et turgu tasakaalu viia. Goldman Sachs prognoosib, et vaseturg püsib ülejäägis vähemalt 2020. aastani.
Vase hind tõusis nädalaga 3,5 protsenti ja tonn maksab 4687 dollarit.
Rauamaak kallines ootamatult
Rauamaagi hind tõusis aga ootamatult üle 9 protsendi. Tõenäoliselt on tegemist tehnilist laadi taastumisega, sest suuremaid sündmusi, mis võiks hinda toetada, pole turul sellel nädalal toimunud.
Rauamaagi hind kallines Qingdao sadamas nädalaga 9,1 protsenti 45,73 dollarini tonnist. Tõsi, osaliselt saab rauamaagi kallinemise kirjutada samuti odavnenud dollari arvele.
Varud jätkavad aga kasvu ning jätkuvalt toimub tootmise laiendamine. Arvatakse, et rauamaagi tonnihind langeb peagi uuesti alla 40 dollari taseme.
Näiteks Citigroup prognoosib, et rauamaagi keskmine hind saab 2016. aastal olema 36 dollarit ja 2017. aastal 35 dollarit.
Hetkel kuum
Dollari odavnemine aitas ka teistel tööstustoorainetel tõusta. Tina kallines 5,3 protsenti ja alumiiniumi hind tõusis 1,4 protsenti. Kummagi tonnihind oli reedeks vastavalt 15 000 ja 1534,5 dollarit. Nikkel oli ainuke tööstusmetall, mis odavnes – kokku oli langus 0,5 protsenti 8545 dollarini.
Kulla hind tõuseb
Odavnev dollar andis hoo sisse ka kulla ja hõbeda hinnale. Lisaks sellele aitas väärismetallidel tõusta asjaolu, et investorid ootavad sellel aastal Föderaalreservilt oodatust vähem intressimäärade tõstmisi.
Kulla hind kallines nädalaga 4 protsenti ja unts maksab 1160 dollarit. Hõbeda hind tõusis 4,8 protsenti 14,88 dollarini untsist.
Goldman ennustab tsingile suurt tulevikku
Hiljutine metallide hinnatõus pole tõenäoliselt jätkusuutlik, välja arvatud tsingi puhul, märkis investeerimispank Goldman Sachs oma teates.
Tsingi hind on jaanuari keskpaigast rallinud umbes 18% ning teinud sellega tasa suurema osa 2015. aasta kaotusest. Võrreldes eelmise nädalaga on tsink kallinenud 8,7 protsenti 1715 dollarini tonnist. Vahepeal jõudis hind ka 1728 dollarini. Goldmani 12-kuu hinnaprognoos on 1800 dollarit tonnist.
Goldmani analüütikute hinnangul on tsingil teiste metallide seas kõige suurem tõusupotentsiaal. Hinnatõusu peaks toetama tootmise kokkutõmbamine, mis peaks vähemalt sel aastal globaalset pakkumise kasvu ohjama, kirjutab CNBC.
Tööstusmetallid jätkuvalt surve all
Ka teiste metallide hinnad on jaanuari keskpaiga madalseisust rallinud umbes 8%. Kuna nafta hind on veidi taastunud, dollar on nõrk ning Hiina majandus stabiliseerub, siis jätkavad hinnad Goldmani hinnangul paari kuu jooksul tõusu.
Samas peaks panga teatel pikas perspektiivis ületama pakkumise kasv siiski nõudluse kasvu ning seetõttu jäävad hinna surve alla. Seda eriti vase ja alumiiniumi puhul, teatas Goldman.
Nafta hind kõigub
Nafta hind kõikus nädala sees tublisti, kuid jõudis reedeks tagasi samale tasemele. Brenti toornafta kallines nädala lõikes 0,3 protsenti 34,62 dollarini barrelist. WTI (USA) toornafta langes aga 5,3 protsenti 31,99 dollarini barrelist. USA toornafta hind langes, sest kardetakse, et sealsed varud jätkavad kasvu.
Autor: Nädal börsil
Seotud lood
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele