Eestis kehtestatud kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut.

- Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe.
- Foto: Andras Kralla
Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui mitmel Euroopa konkurendil. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.
„Heinzel Group on pettunud Eesti riigi energiapoliitikas ja seetõttu valiti suurinvesteeringu kohaks Austria, kus on soodsamad elektritariifid,“ põhjendas Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. „Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.