Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ekspordi kasvu pidurdavad kõrged maksud
Eestis kehtestatud kõrged energiamaksud pärsivad energiaintensiivsete ja ekspordile suunatud tööstusettevõtete konkurentsivõimet ning pidurdavad välisinvesteeringute tulekut.
Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe.
Foto: Andras Kralla
Näiteks Eesti ühe kõrgema tööviljakusega tööstusettevõtte, Kundas asuva haavapuitmassi tootja Estonian Celli andmeil on elektri kogukulu neil 4–6 miljonit eurot suurem kui mitmel Euroopa konkurendil. See on peapõhjus, miks Estonian Celli omanik Heinzel Group ehitas mõni aasta tagasi 115 miljonit eurot maksva paberitehase oma Austrias asuva puitmassitehase kõrvale ja mitte Kundasse.
„Heinzel Group on pettunud Eesti riigi energiapoliitikas ja seetõttu valiti suurinvesteeringu kohaks Austria, kus on soodsamad elektritariifid,“ põhjendas Estonia Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe. „Poole aasta jooksul otsustatakse peakorteris Viinis, kas Kundasse investeeritakse tootmismahu kasvuks 20 miljonit eurot. See otsus seisab samamoodi kõrgete energiamaksude taga.“
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.