Rootsi majandust turgutab edukalt eksportiv tööstus, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Foto: Raul Mee
Rootsi majandusedu võib tinglikult jagada pikaajaliseks ja lühiajaliseks. Pikaajaliselt on Rootsi tugevuseks olnud liberaalse majanduspoliitika ja tugeva tööturupoliitika kombineerimine. 2014. aastal oli tööga hõivatud 80% Rootsi 20-64aastasest elanikkonnast, olles sellega kõige kõrgema tööhõivega riik terves Euroopa Liidus. Aktiivse tööturupoliitika kõrval on samas suudetud vähendada tööturu jäikust, kärpida regulatsioone ja ka maksukoormust. Kui 2000. aastal küündis riigi maksukoormus OECD andmetel pea 50%ni sisemajanduse koguproduktist, siis nüüdseks on seda suudetud langetada umbes 42%ni. Kõik see on majandusele andnud täiendavat hingamisruumi.
Rootsi eksportiv tööstus on hoolimata kõrgetele tööjõukuludele maailmas väga konkurentsivõimeline, sest suudetud on luua mitmeid tippbrände, uuenduslikke lahendusi ja keerukat tehnoloogiat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.