Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütteseadus ei motiveeri investeerima
Kehtiv kaugkütteseadus pidurdab energiaettevõtete motivatsiooni investeerida kaasaegsesse ja soodsamasse energiatootmisesse, ning hoiab soojuse hinda kõrgena, leiab Adven Eesti juht Urmo Heinam.
Paljudes Eesti väikelinnades ja külades toodetakse soojust fossiilsetest kütustest tehniliselt vananenud katlamajades, mis hoiab küttehinda kõrgena. Ebaefektiivse ja kalli tehnoloogia asendamine kaasaegse ja odavamaga oleks nii soojuse tarbija kui ka energiaettevõtte huvides, kuid komistuskiviks on kujunenud kehtiv kaugkütteseadus. Praegune regulatsioon ei võimalda energiaettevõttel saada tehtud investeeringult mõistlikku tootlust. Nii jäävadki vajalikud investeeringud tegemata ja soojuse hind maapiirkondades püsib kõrgena.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.