Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütteseadus ei motiveeri investeerima
Kehtiv kaugkütteseadus pidurdab energiaettevõtete motivatsiooni investeerida kaasaegsesse ja soodsamasse energiatootmisesse, ning hoiab soojuse hinda kõrgena, leiab Adven Eesti juht Urmo Heinam.
Paljudes Eesti väikelinnades ja külades toodetakse soojust fossiilsetest kütustest tehniliselt vananenud katlamajades, mis hoiab küttehinda kõrgena. Ebaefektiivse ja kalli tehnoloogia asendamine kaasaegse ja odavamaga oleks nii soojuse tarbija kui ka energiaettevõtte huvides, kuid komistuskiviks on kujunenud kehtiv kaugkütteseadus. Praegune regulatsioon ei võimalda energiaettevõttel saada tehtud investeeringult mõistlikku tootlust. Nii jäävadki vajalikud investeeringud tegemata ja soojuse hind maapiirkondades püsib kõrgena.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.