Tulevased tippinsenerid proovisid Eesti Energias kätt

„Läbi Insenergia programmi anname tulevastele inseneridele võimaluse saada õpingute käigus omandatud teadmistele reaalne väljund. Nägime, et noored suudavad tööelus esilekerkivates situatsioonides õpitut edukalt rakendada,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Sutter märkis, et suure tööstusettevõttena on Eesti Energia missiooniks ülikoolidega koostöös tulevaste energeetika valdkonna spetsialistide ettevalmistamine. „Programmis osalevad tudengid esitasid meile igati arvestatavaid lahendusi ja ettepanekuid. Usun, et kõigil neil on potentsiaali saada tipptasemel insenerideks,“ lisas ta. Insenergia programmis tuli tudengigruppidel näiteks leida olemasolevatest tehnoloogiatest parim  põlevkivist õli tootmiseks, uurida mäemassi rikastamise võimalusi, projekteerida õlitehaste vahel põlevkivi jagav voojagaja jne. Ülesannete lahendamisel juhendasid tudengeid Eesti Energia inseneridest mentorid ja neile korraldati mitmeid õppekäike tööstusettevõtetesse. Noored esitasid julgeid ja nutikaid lahendusi. Ühe näitena võib tuua Kaidi Sulpi ja Maria Dimitrijeva idee, et Eestis tasuks katsetada mäemassi rikastusvõimalustena uusi lahendusi. „Miks mitte olla innovaatiline ning viia rikastuskompleks üldse kaevanduste puhul maa-alla, et säästa maa peal ruumi ning häirida võimalikult vähe ümbruskonda,“ pakkusid tudengid. Noored on enda sõnul saanud Insenergia programmist väärt kogemuse. „Ma ei oleks arvanudki, et ühe esmapilgul laialt levinud tehnilise lahenduse kohandamine konkreetsetele oludele elektrijaamas võib olla nii keeruline,“ märkis Kaija Vill, kel tuli grupikaaslaste Irina Sauliaki ja Mari Löperiga uurida suitsugaaside kondensaatori kasutamise võimalikkust Balti elektrijaamas. Voojagajat projekteerinud grupi liikmed tõid välja, et nende jaoks oli arendav juba seegi, et olles kõik erinevate insener-erialade tudengid, said nad koostöös üksteist täiendada.