Autor: Kadrin Karner • 5. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ameerikalikku töökultuuri hoiab nüüdsest eestlane

Kohtla-Järvel asuvale ettevõttele Eastman Chemicals kuuluv Eastman Specialties vahetas ameeriklasest tegevjuhi välja USA töökultuuriga tihedalt seotud eestlase Hannes Reinula vastu.

Äripäeva küsimustele vastas Hannes Reinula.

Miks on Teie eelkäijad Eastmanis ameeriklased olnud?

Eastmani puhul on äärmiselt oluline olnud ettevõtte kultuuri siia toomine ja seda saab kõige paremini teha inimese kaudu, kes on ettevõttes juba pikalt töötanud ning muutunud ka ise osaks sellest kultuurist. Miks mina selle ettevõtte juht olen, on samuti kultuuri küsimus. Kuna olen 2000. aastast töötanud peamiselt Ameerika ettevõtetega, olen võtnud paljuski omaks nende kultuuri- ja käitumisnorme. Olen ameeriklaste tegutsemisviise algusest peale väga hinnanud. Seda nii nende lihtsuse kui ka pragmaatilisuse tõttu. Kõik see inimestele pööratud tähelepanu… Vahel öeldakse, et nad on väga pinnapealsed, aga nad oskavad ka sügavuti minna. Nagu meil kõigil, võib ka ameerikalik inimeste eest hoolitsemine vahel tuleneda emotsionaalsest omakasu püüdest või lausa egoistlikest kaalutlustest – selle kaudu määratletakse oma edu.

Milline on olnud Teie karjäär enne Eastman Specialtiesi tootmisjuhiks saamist 2014. aasta suvel?

Üks suuremaid muutusi minu elus toimus 1993. aastal, pärast ülikooli, kui sattusin juhuslikult vastama polüesterkiududega tegeleva ettevõtte töökuulutusele. Seal sain tuttavaks oma tulevase tööandja, hilisema parima sõbra ja mentori Ain Kulloga. 1994. aastal asusin müügijuhina tööle tema ettevõttes Univa, kuid juba aasta pärast sain aru, et minule kui insenerile müügitöö midagi ei paku. Kui tegin ettepaneku lahkuda, pakkus Ain mulle võimalust hakata tegelema Univa uue tehase ehitamisega. Hiljem sai minust Univa tehniline direktor, tootmisjuht ja juhatuse liige. Töötasin Univas 1,5aastase kõrvalepõikega kuni 2007. aastani.

Te olete ka ettevõtja olnud.

2007. aastal, kui Ain Kullo Univa ära müüs, tulin ka mina sealt ära. Asutasime koos ettevõtte Ameerika Ehituskeemia ning meie idee oli hakata tootma Eestis polüuretaan-soojusisolatsioonvahtu. Aga ettevõtlus ei ole päris minu jaoks.

Kas ettevõtja ja tippjuht olemine ei ole üsnagi sarnased?

 Ettevõtjaks olemine jätab perele vähem aega, kuid vastutus oma pere ees on suurem. Tööl käimise kõige suurem eelis on see, et kui tunnen, et olen end siin ammendanud ja edasi arenemiseks võimalust pole, saan liikuda mujale. Ettevõtlus on nagu abielu. See peab kestma elu lõpuni. Öeldakse, et ettevõtjana on vabadust rohkem – mina tunnetan vastupidi. Sa ei saa suvaliselt hetkel käsi püsti tõsta ja lahkuda.

 Millised on Ameerika ja Eesti töökultuuri peamised erinevused?

Nii Eastmani kui ka paljude Ameerika ettevõtete jaoks on hästi oluline ohutus. Eesti ettevõtetes lähenetakse ohutusele praktilise poole pealt, juhendid peavad olemas olema ja peab teadma, mida teha. Ameerika ettevõtetes minnakse sügavamale, nad ei tegele ainult tagajärgedega, vaid tegelevad kultuuriga, mis viib inimesed soovini tegutseda ohutult. Kui Eesti ettevõtetes on palju sellist “Exceli-tabeli” juhtimist ja majanduslikku juhtimist, siis Ameerika ettevõtetes käib tulemuste saavutamine läbi inimeste. Ei juhita põhimõttel, et mina juhin teid kuskile, vaid mina kui juht aitan teil ennast teostada. Näen oma ülesandena igapäevast inimestega tegelemist. Kui Tony (Eastman Specialtiesi eelmine juht – toim) lahkus, soovitas ta mul püsida just sellel kursil. Meil on tohutult head spetsialistid, aga nad on kõik erinevad isiksused ja minu töö on neid suunata.

 Kuidas erineb töökultuur Ida-Virumaal töökultuurist Tallinnas või Tartus?

 Enamik meie töötajad on vene keelt kõnelevad inimesed. Erinev on see, et inimesed on siin oluliselt emotsionaalsemad, avatud ja võtavad sind avasüli vastu. Nad on nagu soe Itaalia pere. Ida-Virumaale tulles olid ka minul eelarvamused – pean suure rõõmuga tunnistama, et mitte ükski neist ei osutunud tõeks. Meil võivad olla erinevad poliitilised või usulised vaated, aga inimestena oleme me töökad, targad ning Ida-Virumaa keemiatööstuse kultuur on kohalikele justkui emapiimaga kaasa antud.

Otsite ka uusi töötajaid – kas palkate juurde või pole töötajaskond väga püsiv?

Meil on inimesi juurde vaja. Tõenäoliselt tekib meil peagi vajadus ka insenere juurde palgata. Meie palkamised ei ole seotud inimeste lahkumisega.

Avate sel aastal uue laohoone?

 Vajame uut ladu selleks, et viia tootmine vastavusse toiduohutuse standardiga FSSC. Seni on lao puudumine sertifikaadi taotlemisel üks peamisi takistusi olnud. Ladu peaks valmima kolmanda kvartali lõpus. Toodame säilitusainet naatriumbensoaat ja meie klient on maailma suurimad karastusjookide tootjad. Sertifikaadi abil loodame äri laiendada.

 Kui palju investeerisite 2014.aastal Eastmani?

Ma jagaksin investeeringud kaheks. Ühed on suunatud äri laiendamiseks, nagu sertifikaadi taotlemine ja uued plastifikaatorid, teine põhjus on meie 1986. aastal ehitatud tehasehoone, kus nii mõnedki asjad hakkavad vananema. Seega investeerime ka tootmiskindluse tõstmisesse. Kuna korrektne tehase seisma jätmine võtab mõni päev, töötab tehas 24 tundi ööpäevas, välja arvatud aprilli algusest mai alguseni, kui meil on hooldusseisak. Selle kuu jooksul tehakse kõik parendused ja investeeringud.

 Millised on Eastmani tulevikuplaanid?

Üks plaan ongi naartiumbensoaadi sertifikaat ja uued turud, mis sellega seoses avanevad. Teine on uued tooted – Euroopas on kasvav vajadus ftalaate mitte sisaldavate plastifikaatorite järele. Näeme siin suurt potentsiaali nii uute toodete kui ka turu kasvamise osas. Samas ei ole me ainsad, kes seda vajadust märganud on, mis tähendab, et konkurente tuleb pidevalt juurde. Üks uus toode, mille välja töötasime, tõusis raketina taevasse, sest selle järele oli turul suur vajadus. Alates eelmise aasta lõ- pust on seda meilt tellitud juba mitusada tonni.

 2013. aastal oli ettevõtte müügitulu ligi 56,3 miljonit eurot, 2012. aastal 58 miljonit. Millest käibe kukkumine tingitud oli?

Turuolukorra muutustest. Eelkõige lisandunud konkurentsist.

 Milline oli ettevõtte 2014. aasta käive?

Parem. Üle 57,5 miljoni euro. Me ei tohi hetkekski puhkama jääda, sest ka konkurendid tegutsevad ja leiavad uusi lahendusi. Peame olema majanduslikult optimaalsemad või meie tooted omadustelt paremad. Meie ülesanne on lisaks heale tarnekindlusele leida viise toodete omahinna alandamiseks. Protsesside optimeerimine on pidev töö – praegugi on kaks Ameerika spetsialisti meie juures katseid tegemas ja analüüsimas, et tootmise kasutegureid paranda.

Milliseid majandusnäitajaid prognoosite 2015. aasta lõpuks?

Liigume plaanide järgi. See tähendab, et väike käibekasv, mõni protsent, tõenäoliselt tuleb. Seda võivad mõjutada praegu veel lahtised küsimused nagu toiduaine ohutuse sertifikaat. See aasta peaks näitama ka seda, kuidas uued plastifikaatorid end turul õigustavad.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077