Autor: Raigo Neudorf • 14. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Manifestis nähakse ette, et Eesti tööstusettevõtted suurendavad investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse, samuti seda, et riik seab majanduspoliitika prioriteediks kodumaist ressurssi väärtustava tööstuse pikaajalise konkurentsivõime arendamise. EL soovib saavutada 2020. aastaks töötleva tööstuse osakaalu 20% SKTst, Eestis on see praegu 16,4%. Tööandjate eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast Eestis, hoides maksimaalse hulga töökohti ja tulu kodumaal.

„Kodumaise ressursi maksimaalne vääristamine peab olema riiklikult rahastatava teadus-arendustegevuse tulipunktis,“ seisab manifestis.

Samuti ootavad tööandjad, et riik kujundab tervikliku ja pikaajalise,10–20aastase vaate Eesti ressurssidel põhinevate majandusharude arenguks.

„Keskkonna-, investeeringu- ning haridusprioriteedid järgivad seda pikaajalist vaadet, mitte ei tööta sellele astu. Esmajärjekorras lõpetab riik kodumaist tööstust pärssiva, majandusest eraldiseisva CO2, keskkonnatasude ja hariduspoliitika,“ seisab Tööandjate Keskliidu dokumendis.

Maksupoliitika osas ootavad tööandjad, et  riik langetab otsustavalt tööjõumakse, eesmärgiga kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, tuua uusi investoreid ja töökohti.

„Riigieelarve vajak kaetakse lisatöökohtade loomise ja avaliku sektori kulude pidurdamisega. Optimaalse maksutulude proportsiooni leidmiseks analüüsitakse koos ettevõtlusorganisatsioonidega võimalusi teiste maksuliikide suuremaks rakendamiseks,“ pakutakse manifestis.

Teiste maksupoliitikat puudutavate ettepanekutena pakuvad tööandjad välja:

*Riik võtab endale seadusliku kohustuse maksude muutmisel või uute maksude kehtestamisel kasutada vähemalt 13-kuulist etteteatamistähtaega. Selline tähtaeg on vajalik selleks, et tuleva aasta riigieelarveauke ning poliitilisi lubadusi ei saaks finantseerida maksumuudatuste abil. 13 kuud jätab ka piisava aja ettevõtjatele, et valmistuda muudatuste rakendamiseks.

*Maksukorraldust muudetakse nii, et suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni arendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.*Tööandjad toetavad riigi eesmärke ausa maksukeskkonna tagamisel, koostöö eesmärk on muu hulgas ümbrikupalga maksjate distsiplineerimine.

*Maksumuudatuste mõjuanalüüsid koostavad sõltumatud hindajad, uued ja senised mõjuanalüüsid avalikustatakse.

*Maksuamet teeb oma töö tõhustamiseks märksa enam koostööd majandusvaldkondade liitude ja tööandjate esindajatega, et parandada oma valdkonna- ja sektoripõhist spetsialiseerumist nii riigi tasandil kui ka piirkonniti.

*Tõhusalt töötava Eesti poole liikumiseks kaotatakse sotsiaalmaksu miinimumi nõue, et muuta osalise koormusega töötamise maksukoormus võrreldavaks täiskoormusega töötamisega.

*Tööandjad soovitavad sotsiaalmaksu maksmine kogumine jagada tööandja ja töötaja vahel, mis tõstab indiviidi teadlikkust ja vastutustunnet. Jagamise käigus ei tohi väheneda töötaja netosissetulek.