Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kristina Narusk: inseneride tekkeks on vaja eeskujusid
„Inseneride juurdekasvu ei hakkagi meil soovitud mahus tulema, kui noortel pole eeskujusid. Selleks peavad aga tekkima seksikad ideed ja nutikad lahendused, mis noortel silma särama panevad,“ märkis Narusk, kelle sõnul on näiteks IT sektoris niimoodi läinud. ja spin-off ettevõtete sündi pidurdavad. tiimidel,“ pakkus Narusk..
Tööstussektoris näeb ta aga mitmeid piiranguid, mis nutikate ja selgelt eksportturgudele suunatud start-up
„IKT sektoris on kujunenud suhtumine, et jooksvatest tuludest juba mingil määral kaetakse investeeringuid uurimis- ja arendustegevusele. Teenuse arendamisse on mõtet investeerida, potentsiaaliga seda teenust tulevikus kordades suuremale hulgale klientidele müüa ja välisturgudele laieneda. Tegelikult võiks selline asi tunduvalt laiemas mahus sündida ka tööstussektoris. Meil on häid ettevõtteid , kes võiksid õhtutel või nädalavahetustel võimaldada oma masinaparki kasutada näiteks väikestel spin-off
Ta lisas, et tegelikkuses võiks paljudel tootmisettevõtetel olla huvi pakkuda sellist potentsiaali, kui erinevad pidurid saaks eemaldada. Välisomandis ettevõtted on keskendunud plaani täitmisele, allhankefirmad teevad tellimusi ning uute ärivõimaluste peale pigem ei mõelda või ei lasta mõelda.„Ma olen kindel, et noortel on täna sellisteks muutusteks valmidus olemas. Küsimus on, kuidas tekitada muutust vanemates tegijates,“ märkis Narusk.Teenusmajanduse Koja tegevjuhi sõnul kasvab uus generatsioon ka globaalses tööstussektoris peale ning selle tulemusena on hakanud muutuma ka mõttemallid ja suhtumine. See tähendab, et tänane 22-aastane insener suhtub hoopis avatumalt rahvusvahelisse koostöösse ja uutesse võimalustesse. Noorte suhtlemis- ja info hankimise mudelid ning protsessid kanduvad üle ka tööellu, sh ka tuleviku tööstussesse.„Maailmas juba tehakse sellist koostööd. Teadusuuringuid crowdsource'takse erinevate platvormide nagu Innocentive, OpenIdeo, Kaggle vahendusel, tihtipeale auhinnafondidega miljonites dollarites. Lihtsa disaini crowdsource'mise kõrval on hakatud avalike võistluste formaadis hankima ka insenerilahendusi, saades ettevõtte jaoks vägagi ootamatult häid tulemusi,“ tõi Narusk näite.„Eestis on potentsiaali küll, esimesed algatusedki Prototroni ja BuildIT formaadis olemas, aga selleks, et taoliste inkubaatorprogrammide tegevus võimenduks, peaks palju rohkem tööstusettevõtjaid riskikapitalistide, ametnike ja IT inimeste kõrval initsiatiivi ja huvi üles näitama,“ lisas Narusk.Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kristina Naruski ettekannet „Kuidas edendada uute ja nutikate idufirmade sündi tööstussektoris?“ saab kuulata juba 20. märtsil toimuval Targa Tööstuse konverentsil. Täpsem info konverentsi kohta asub SIIN
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele