Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leedu tuumajaam takistuseks Balti eesmärkidele
"Desünkroniseerimine on ilma Visaginaseta palju lihtsam ning nõuab Balti riikidelt elektrivõrkude arendamiseks palju vähem investeeringuid," ütles Veskimägi agentuurile Bloomberg.
Visaginase planeeritud võimsus tähendab Balti elektrituru vajadustega võrreldes seda, et puhuks, kui Visaginaselt tarned võrku katkevad, pole piisavalt varuvõimsusi elektrikatkestuste vältimiseks.
Aastaks 2030 vajavad Balti riigid täiendavaid tootmisvõimsusi 800 MW ulatuses, et katta 80% tipunõudlusest. Koos välisühendustega on see piisav, et tagada tarbijatele varustuskindlus, ütles Veskimägi.
"Toimiv Põhjala-Balti turumehhanism on nüüd paigas. Kui varem väideti, et me vajame kodumaist tootmisvõimsust tipunõudluse katteks, kuna meil ei olnud mehhanismi, mis ühendanuks regionaalse tootmise ja nõudluse üheks, siis enam sellistel väidetel alust ei ole," rääkis Veskimägi.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele