Autor: Sirje Rank • 11. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Desünkroniseerimine on ilma Visaginaseta palju lihtsam ning nõuab Balti riikidelt elektrivõrkude arendamiseks palju vähem investeeringuid," ütles Veskimägi agentuurile Bloomberg.

Visaginase planeeritud võimsus tähendab Balti elektrituru vajadustega võrreldes seda, et puhuks, kui Visaginaselt tarned võrku katkevad, pole piisavalt varuvõimsusi elektrikatkestuste vältimiseks.

Aastaks 2030 vajavad Balti riigid täiendavaid tootmisvõimsusi 800 MW ulatuses, et katta 80% tipunõudlusest. Koos välisühendustega on see piisav, et tagada tarbijatele varustuskindlus, ütles Veskimägi.

"Toimiv Põhjala-Balti turumehhanism on nüüd paigas. Kui varem väideti, et me vajame kodumaist tootmisvõimsust tipunõudluse katteks, kuna meil ei olnud mehhanismi, mis ühendanuks regionaalse tootmise ja nõudluse üheks, siis enam sellistel väidetel alust ei ole," rääkis Veskimägi.