Muhu vallavanem Raido Liitmäe tutvustas erametsanduse konverentsil kogemust, kuidas Muhu saarel on välja kujunenud energiapuidu kasutamine kortermajade ja sotsiaalobjektide kütmisel.
Muhus alustati hakkepuiduküttele üleminekut tegelikult juba 1995. aastal, mil paigaldati Liiva asulasse esimene katel. 1996. aastal kasutati kütteks vaid turvas, tänaseks on torba osakaal olematuks kahanenud, kasutatakse vaid puitu, mis lõviosas pärineb Muhu saarelt. Kohaliku puidu pakkumine ületab praegu vajadusi.
„Tänu hakkepuidu kasutamisele kütteks saab tööd kümmekond kohalikku perekonda, töö ja sissetuleku olemasolu hoiab nii mõnegi pere maal, ühtede töökohtade olemasolu võib juurde tekitada teisi, ” selgitas Liitmäe hakkepuidu kasutamise eeliseid. „Loomulikult annab see ka sõltumatuse kütuseimpordist ja ka kulud on väiksemad kui näiteks õliga kütta, kuigi investeeringud on suured, majasiseste süsteemide olukord on kehv, tehnika vananeb.”
Kuigi ta möönab, et väikekatlamaja käigushoidmine on suhteliselt keeruline ettevõtmine, kasvõi sellepärast, et mida väiksema võimsusega on katlamaja, seda kvaliteetsemat kütust tuleb selles kasutada, ollakse Muhus ikkagi biokütuste, eelkõige puidu kasutamise usku.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.