Toidutööstuse TOP | Teiseks tõusnud väike perefirma: “Me pole püüdnud kiiret laienemist”

Meil on juhtimiskriis, mis väljendub selles, et pikalt on tegeletud eitamisega, ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp eelmisel nädalal toimunud toiduliidu aastakonverentsil. „Me peame reageerima, aga me ei tee seda,“ lisas ta.

Lihatööstus Maag Food ehitab tänavu viie miljoni euro eest Lääne-Virumaale kaks uut kanalat, mis tõstavad kontserni aastast tootmismahtu 1,2 miljoni linnu võrra. Samal ajal otsib lihatööstur oma toodangule uusi turge, rääkis ettevõtte juhatuse liige Priit Dreimann.

Majanduslangusest ja toorainehindadest hoolimata kasvatas Nõo Lihatööstus möödunud aastal nii käivet kui kasumit ning asus ka tehast laiendama. Ettevõte panustas tootmise digitaliseerimisse ja automatiseerimisse, mis aitas reageerida sektori langustrendile.

Otepää Lihatööstus Edgar esitas äsja majandusaasta aruande, millest nähtub, et käivet teeniti 2024. aastal ligi 2,51 miljonit eurot, mida on ligi 3% vähem kui aasta varem. Tegevuskasum oli mullu 38 456 eurot ja 2023. aastal 106 657 eurot, mis näitab ärikasumi langust ligi kolm korda.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.