Keemiaettevõtte Henkeli müügikäive kasvas esimese kvartalis 4,7 protsendi võrra 4,008 miljardi euroni, samal ajal kasvas kasum 16,6 protsendi võrra 551 miljoni euroni.
Kõige suurema kasvu tegi Henkel arenevatel turgudel, kus müügikäive kasvas 8,7 protsendi võrra 1,639 miljardi euroni, teatas ettevõte.
„Henkeli jaoks algas aasta raskest turuolukorrast sõltumata positiivselt. Meil oli tugev orgaaniline kasv ja suurendasime oluliselt ettevõtte kasumlikkust,“ rääkis majandustulemustest Henkeli tegevjuht Kasper Rorsted. „Kõigil meie ärisuundadel on ette näidata tugevad tulemused, eriti head kasvu nägime arenevatel turgudel. Seetõttu oleme kindlad, et saavutame 2012. aastaks seatud eesmärgid,“ lisas Rorsted.
Henkeli pesuvahendite ja kodukeemia divisjon kasvatas müügikäivet 3,3 protsendi võrra 1,108 miljardi euroni ning divisjoni kasum oli 160 miljonit eurot. Kosmeetikatoodete valdkond kasvas 4,9 protsendi võrra 861 miljoni euroni ja teenis kasumit 124 miljonit eurot. Liimide valdkonnas kasvas Henkeli müügikäive 6,2 protsendi võrra 2,001 miljardi euroni ning liimide müügikasum oli 289 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ida-Euroopas kasvas Henkeli müügikäive 3 protsendi võrra 675 miljoni euroni, kõige suurem kasv oli piirkonnas Venemaal ja Türgis.
Henkel tegutseb ülemaailmselt kolmes ärisektoris: pesuvahendid ja kodukeemia, kosmeetikatooted ning liimid, olles turuliidriks nii tarbija- kui ka tööstussektoris. Henkeli tuntuimate kaubamärkide hulka kuuluvad näiteks Persil, Schwarzkopf ja Loctite.
Henkeli korporatsiooni ametlikeks esindajateks Balti riikides on Henkel Balti OÜ ja Henkel Makroflex AS Eestis ja Henkel Latvia SIA Lätis. Henkel Balti OÜ tegutseb aastast 1996 ning ettevõtte tegevusvaldkonnaks on tarbe- ja tööstusliimide vahendamine Baltikumis. Henkel Latvia tegeleb kodukeemia ja kosmeetikatoodete vahendamisega Eestis, Lätis ja Leedus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.