Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kokkuvõte 28. märtsi tööstusuudistest
Lahtvee: põlevkivienergeetikat areng taastuvenergeetika arvelt. Mõni aeg tagasi pöördusid 16 Eesti avaliku elu tegelast, sealhulgas ka allakirjutanu, majandus – ja kommunikatsiooniministri poole kirjaga, milles avaldati muret energeetikasektori jätkuvalt suure keskkonnamõju pärast, kirjutab Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Valdur Lahtvee. Allakirjutanute põhimure on tingitud sellest, et riik subsideerib iga-aastaselt põlevkivienergeetikat otse või kaude ülisuurte summadega kas makstes kinni põlevkivikasutajate vanu kohustusi – prügilate sulgemisi, andes põlevkivi kasutajatele põlevkivi naeruväärse ressursitasu eest, jagades tasuta heitmelubasid või toetades põlevkivikütusel elektritootmisvõimsuste ehitamist. Need toetused elektriarves ei kajastu, küll aga tasutakse osa neist kuludest maksumaksja poolt läbi riigieelarve või kajastuvad need lisatuluna põlevkiviõli- ja elektrieksportijate arvetel ning riigil napib sellevõrra raha kas sotsiaaltoetuste määrade või õpetajate palkade tõstmiseks. Kui viimase viie aasta jooksul on riik põlevkivielektrit toetanud umbes 1,25 miljardi euroga,siis taastuvenergiat 105 miljoni euroga. LOE EDASI SIIT.
MKM: põlevkivi tagab varustuskindluse ja julgeoleku. Me võime oma esivanemaid süüdistada, kes valisid tuhanded aastad tagasi maalapi, kus me praegu elame ja kust pole paremat kütust võtta kui põlevkivi. Me võime süüdistada Nõukogude võimu, kes põlistas põlevkivienergeetika. Aga tahame me seda või mitte, Eesti majandusliku julgeoleku üheks peamiseks tugisambaks on ja jääb veel pikkadeks aastateks põlevkivi, vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Riigil on kohustus tagada elektri pidev kättesaadavus. Uus Narva rajatav põlevkivi energiaplokk täidab lisaks Eesti enda elektritootmise jätkamisele ka elektriga varustatuse jätkumist olukorras, kui meil pole võimalik Eestisse elektrit importida välisühenduste kaudu. Põlevkivi põleb ja sellest saab toota elektrit ka siis, kui tuul ei puhu, vesi ei voola ja päike ei paista. LOE EDASI SIIT.
Elektrivõrgu hind survestab ettevõtteid. Eile teatas Eesti Energia Jaotusvõrk aina kasvavatest elektrivõrgu investeeringutest, et parandada võrgu kvaliteeti, mida tingib ka elektruturu lõplik avanemine tuleval aastal. Seni on ettevõtjad tarbitud teenusega rahule jäänud, ent samas kurdavad kõrge hinna üle. Autocity OÜ juht Jaanis Rammul ei oska veel öelda, mis muutub autopesula jaoks pärast seda, kui uuel aastal elektriturg avaneb. "Ma ei ole sellesse veel väga süüvinud, mis muutub ja mis ei muutu," vastas ta. LOE EDASI SIIT.
Elektri väiketootjad soovivad lihtsamat pääsu elektrivõrku. Eesti Elektritööstuse Liidu hinnangul on oluline lihtsustada mikrotootjate liitumistingimusi elektrivõrguga ja ootab liitumisest huvitatud väiketootjatelt ettepanekuid muudatusettepanekuteks seadusandluses. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Iren Naaritsa hinnangul on oluline, et arutellu on kaasatud erinevad huvigrupid. Arutelude eesmärk on muuta tootjate liitumine võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks, kuid seejuures oleks arvestatud ka Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimist ja tarbijate huvi saada kvaliteetset elektrienergiat. Tänane võrgueeskiri ei erista nõudeid mikro- ja pisitootjatele (pisitootja on kuni 200kW). LOE EDASI SIIT.
Tulekahjudes hukkub üle kahe korra vähem inimesi. Praegu toimuval Äripäeva Tuleohutuse aastakonverentsil tõi Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Rait Pukk välja, et viie aastaga on Eestis suudetud vähendada tulekahjude ja tulekahjus hukkunute arvu üle kahe korra. Kui 2006. aastal oli Eestis tulekahjude arvu suurusjärk 14 900, siis eelmisel aastal reageeris päästeamet 6321 tulekahjule. Tulekahjude arv on langenud sarnaselt kõigis hoonete tüüpides. Puki kinnitusel on päästeameti eesmärk olnud ka hukkunute arvu vähendamine, kus on samuti toimunud enam kui kahekordne langus. 2006. aastal hukkus tulekahjudes 164 inimest, 2011. aastal 73 inimest. LOE EDASI SIIT.
Päästeametile on esitatud vaid 2% tuleohutusaruannetest. Päästeametile oli eilseks esitatud vaid 119 enesekontrolli tuleohutuse aruannet, teatas Päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü Äripäeva Tuleohutuse Aastakonverentsil. 98% hoone valdajatest on aasta lõpuks nõutav aruanne esitamata. Enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustus on alates tänavusest aastast ja on iga-aastane. „Esimene tuleohutusaruanne oli minu postkastis 2. jaanuari hommikul. Õhtuks oli neid juba kolm,“ rääkis Rüü. LOE EDASI SIIT.
Kes vastutab tuleohutuse eest? OÜ Tuletark tuleohutusekspert Rivo Neuhaus tutvustas Äripäeva Tuleohutuse aastakonverentsil, kes vastutavad tuleohutuse korraldamise ja tuleohutusnõuete täitmise eest. LOE EDASI SIIT.
Õhuväe radar pärsib tuuleparkide ehitust. Sel sügisel Muhus tööle hakkav õhuväe õhuseireradar muudab küsitavaks Saaremaa idaossa plaanitud tuuleparkide väljaehitamise. "Ei saa öelda, et Lääne-Eestis või Saaremaal oleks tuuleparkide arendamine nüüd täielikult peatunud, iga konkreetset taotlust vaadatakse ikkagi eraldi," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ning lisas, et kõik sõltub sellest, kui kaugel tuulepark radaripostist on ja kui kõrge see on. Saarte Hääle teatel sai eelmise aasta lõpus Muhu radari tõttu kaitseministeeriumilt eitava vastuse Saare Energia OÜ plaan rajada Orissaare valda kolme tuulikuga maismaatuulepark, mis olnuks kaitseväe hinnangul õhuseireradarile liiga lähedal ja häirinuks tugevalt selle tööd. LOE EDASI SIIT.
SEB lubab ekspordist sõltuvale Eestile äkilist kukkumist. Oma Ida-Euroopa majandusülevaates lubab SEB ekspordisõltuvuses Eesti majandusele ja Leedule äkilist kukkumist, kuid Lätile pehmet maandumist, vahendas Reuters. Eesti majanduskasv maandub äkiliselt 1,5%-le ja ronib 2013. aastal 2,5%-ni. Rootsi ja Soome madalam nõudlus pidurdab laienemist. Erasektor jätkab pingutamist ja võlakoormus väheneb märgatavalt. Kõrge inflatsioon püsib. LOE EDASI SIIT.
Nordea prognoosib Rootsi majandusele langust. Kui läinud aasta detsembris prognoosis Nordea panga peaökonomist Annika Winsth Rootsi majandusele selleks aastaks n-ö nullkasvu, siis eile avaldatud prognoosi järgi on oodata 0,3% suurust SKP langust. Sellega on Nordea prognoos üks süngemaid – veelgi suuremat langust prognoosib Rootsi majandusele Danske Pank, 1,4%, kirjutab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri. Peamiselt vähendab aktiivsust Rootsi majanduses ekspordi ja investeeringute vähenemine. Ka majapidamised hoiavad rahakotirauad kinni, ehkki kasutada olev tulu kasvab tänavu prognoosi järgi 2%. Eratarbimist kergitab see vaid 0,5%. LOE EDASI SIIT.
Seotud lood
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Hääletus lõpeb täna!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Hääletus lõpeb täna!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele