Puidutööstuse raport: väärtusahela tipus valitseb kasv, alguses aga paigalseis

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektor sattunud surve alla, kus kasvavad sisendhinnad ja ebastabiilne majanduskeskkond ohustavad ettevõtete suutlikkust investeerida ja kasvada. Kui senine automatiseerimine ja digitaliseerimine on aidanud tootlikkust hoida, siis nüüd on kaalul kogu sektori konkurentsivõime.

Eesti puidutööstuse tulevik sõltub eeskätt kindlustundest, investeerimisvõimest ja suutlikkusest tulla toime püsiva kulusurvega. Nii majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kui ka Swedbanki tööstusvaldkonna juht Raul Kirsimäe rääkisid saates Mets ja majandus, et sektor on majandusele strateegilise tähtsusega, kuid vajab selgemaid kokkuleppeid ja stabiilsemat keskkonda.

Eesti metsa- ja puidutööstuse eksport kasvas tänavu kümne kuuga 3%, ulatudes 2,23 miljardi euroni. Statistika järgi püsib sektor selgelt ekspordikesksena, ent Muuga sadamas tegutseva HHLA TK Estonia juhi Riia Sillave sõnul ei kajastu see kasv kaubavoogudes.

Eesti puidutööstuse käive kasvas viimase nelja kvartali jooksul mõõdukalt, kuid sektori sees olid muutused väga ebaühtlased. Esmatöötlejate koondkäive kasvas aastaga 4,7% ja järeltöötlejate oma 6,6%, kuid tulemusi mõjutasid üksikud kiire kasvu või järsu langusega ettevõtted. Samal ajal langes esmatöötlejate kolmanda kvartali käive aastases võrdluses 9%, järeltöötlejatel aga kasvas 6%.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.