Puidutööstuse ekspordikasv tuleb väärtusest, mitte mahust. Logistikas tõusu ei tunta
Eesti metsa- ja puidutööstuse eksport kasvas tänavu kümne kuuga 3%, ulatudes 2,23 miljardi euroni. Statistika järgi püsib sektor selgelt ekspordikesksena, ent Muuga sadamas tegutseva HHLA TK Estonia juhi Riia Sillave sõnul ei kajastu see kasv kaubavoogudes.
Muuga sadamas tegutseva HHLA TK Eesti juht Riia Sillave näeb konteinereid käideldes turba suuremat väljavedu, kuid puidu maht on langenud.
Foto: Liis Treimann
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koondatud andmetel kasvas puidusektori eksport 2025. aasta jaanuarist oktoobrini võrreldes 2024. aasta sama perioodiga 62 miljoni euro võrra, samal ajal kui import suurenes vaid 2% ja jäi 747 miljoni euro tasemele. See kinnitab, et sektor toetub jätkuvalt välisnõudlusele. Küsimus ei ole aga ainult selles, kas eksport kasvab, vaid milliste toodetega ja millise mahuloogika pealt.
Eesti puhul on ka juuli statistikas oodata nii tööstuse kui ka kaupade ekspordi kasvu, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüütik Karel Lember.
Oktoobris näitas Eesti kaubavahetus kerget kasvu, kuid kohaliku tööstuse toodangu väljavedu langes, langust kompenseeris taas maagaasi ja toidukaupade reeksport.
Eesti turbatootmise tänavune hooaeg on kujunenud viimaste aastakümnete üheks kehvemaks. Pikalt kestnud vihmaperioodide tõttu on peaaegu lõpusirgele jõudnud hooajal suudetud Eestis toota vaid 25% tavapärasest. Tootjate sõnul paneb see surve alla Euroopa taimekasvatuse ja toidujulgeoleku.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.