Tänavu kümneaastakseks saava OÜ ELME Metall juhataja Georgi Grigorjan peab ettevõtte suurimaks väärtuseks võimet ajaga kaasas käia. Praeguseks on metalli maaletoojana alustanud firma muutunud terviklahendusi pakkuvaks teenindus- ja tootmisettevõtteks.
Millest lähtub ELME Metall oma tegevusstrateegia paikapanemisel ja ärimudeli koostamisel?
Algusest peale on meie missioon pakkuda klientidele parimaid terviklahendusi - alates osalemisest lähteülesande koostamisel, kuni metalli ja metalltoodete töötlemise, tootmise ning kohaletoimetamiseni.
Meie ettevõtte areng on toimunud koos meie klientide arenguga. Loomulikult oleme üritanud olla paar sammu klientidest ees ehk ennustada seda, mida nad meilt ootavad. Tänu sellele oleme toonud turule tooteid ja teenuseid, mille järele meie arvates nõudlus on.
Mida peate peamiseks põhjuseks, miks mõni metallifirma kriisi ajal raskustesse sattus?
Majandusbuumi aastatel ei pööranud paljud metalliäris tegutsejad piisavalt tähelepanu ettevõtte arendamisele ja nii strateegia kui ka taktika jätkusuutlikkuse tagamisele. Tegutseti nn lühiajaliselt ja arvestati, et majandus on pidevalt ja lõputult ainult kasvufaasis. Ei pööratud tähelepanu kliendisuhetele, koostööle tootjatehastega jne. Investeeriti valdkondadesse, milles usuti kiiret kasumi teenimist, samas unustati põhitegevus ega loodud finantsreserve. Praegu on turul alles need ettevõtted, kellel on piisav finantsvõimekus ja kindlad tarnekanalid.
Omaette probleem on ettevõtetega, kes kasutavad oma äritegevuses nn maksude optimeerimist (sisuliselt maksupettus). Paraku kinnitab turul toimuv, et selliste ettevõtete hulk, seega ka maksudest laekumata jääv summa, aina kasvab, riigi võimekus sellega tegeled aga jätab soovida.
Millise profiiliga ettevõtteks te ennast eelkõige peate?
Omatoodang moodustab praegu ligi 25% kogumüügist. Loodame kasvatada selle lähima kolme aasta jooksul 50protsendini. Sellepärast otsime pidevalt võimalusi lisandväärtuse tõstmiseks - just selles näeme edu võtit.
Viimase viie aasta jooksul oleme paigutanud oma tootmisse 17,5 miljonit eurot, tänavu investeerime veel ligi 20 miljonit Riia logistika- ja tootmisteeniduskeskuse rajamisse.
Kuidas on viimastel aastatel muutunud erinevate metalliliikide hind?
Elme Metall hangib metalli peamiselt SRÜ, Kesk- ja Ida-Euroopa, India ja Hiina tootjatehastelt. Kui võrrelda 2011. aasta esimesi kuid sama ajaga 2009. ning 2010. aastal, siis tendents on selgelt hinnatõusu suunas. Selle põhjustavad pidevalt kasvav nõudlus ning toorme ja energia hindade tõus.
Ettevõtted, kes kasutavad oma tootmises metalli, teevad allhankeid üldjuhul skandinaavia ettevõtetele ja metalli 5-10protsendine hinnamuutus ei mõjuta oluliselt lõpptoote hinda.
Samas on metalli hind meie regioonis madalam kui Skandinaavias ja Kesk-Euroopas ning edukad on need ettevõtted, kes panustavad tootearendusse, uude tehnoloogiasse ja kokkuvõttes tootesse, millel on kõrge lisandväärtus. Madalama lisandväärtuse sektoris on hinnamuutused valulikumad ja pikemas perspektiivis ei ole need firmad ilmselt jätkusuutlikud.
Kuidas on korraldatud teie tootearendus?
Tootearendus on muutunud igapäevase töö lahutamatuks osaks - klientide tellimused ja nende tagasiside, partnerite tootetutvusused, erialaliitude üritused, rahvusvahelised messid. Suurt mõju omab ka kontserni tehnoloogia arendustegevus.
Lähiajal kavatseme alustada tootearendusprojekti, millesse kaasame EASi ja Eesti kõrgkoole.
Milliseks hindate Eesti majanduspoliitikat?
On meeldiv, et viimase aja aruteludes majandusarengu väljavaadete üle käsitletakse ka tööstust senisest rohkem.
Mõtestatud tegutsemist vajab aga haridussüsteem ning koostöö tootmisettevõtete ja teadusasutuste vahel. Kui haridusasutused suudavad valmistada ette tootmises vajalikke häid spetsialiste ja teadusasutused võtavad arvesse juba tegutsevate ettevõtete huve, siis on meil võimalik tõusta kõrge lisandväärtusega ja innovaatilisi tooteid tootvate riikide hulka.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:16
Elektrinõudlus aina kasvab ja vana võrk peab õppima täiesti uusi trikke
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele