Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Voodifirmast loobuti vanuse tõttu
Täna teatas Ülo Pärnitsale kuuluv ettevõte Mainor, et ostis end suurima madratsite ja vooditootja omava osaühingu Puumeli enamusaktsionäriks. Ettevõtte kolme aktsionäri aktsiaosaluse vähendamine on seotud nende kõrge vanusega.
Mainorile ja Pärnitsa perefirmale Kritosten kuulub nüüd ettevõttes Puumel 51% osalusest. Ettevõttele Puumel kuulub omakorda Irus asuv Eesti suurim sängitootja Tarmel Furnitur. Tehingu aitas ellu viia SEB pank, kuid osaluste hinda veel Pärnits öelda ei söandanud, sest see teave on konfidentsiaalne.
Vähemusosanikeks jäid Ain Saarmann, Hans Mätlik ja Heldur Lepa. Kaks viimast meest tõmbusid koos osaluse vähendamisega ettevõtte tegevusest eemale. Seni aktsionär ja juhatuse liige olnud Aare Paloots oma osalust ei loovutanud ja temast saab ettevõtte Puumeli nõukogu esimees ja Tarmel Furniture juhatuse esimees.
Pärnits kinnitas, et kedagi ei sunnitud oma osalusest loobuma alatute trikkidega „Üks asi oli see, et mehed on eakad, nüüd tulevad sinna noored mehed peale,“ sõnas Pärnits.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Osalust müünud Ain Saarmann sõnas, et nad panid seljad kokku, et koos on edukam läbi lüüa. „Eesti mööblitööstuses oleme küll suur firma, aga Euroopa turul oleme väike,“ põhjendas Saarmann oma otsust osa aktsiatest müüa.
Mainor plaanib laiendada Tarmel Furniture müüki Madalmaadesse ja kahekordistada tehase toodangut. Senini on Tarmel Furniture eksportinud enamuse toodangust Skandinaaviasse.
Puumelile kuulub ka Baltimaade suurim pehme mööbli vedruplokkide tootja Baltic Pocket OÜ, mis alustas tegevust kolm aastat tagasi. Selle ettevõtte toodangust läheb samuti enamus eksporti. Kuna vedruplokkidele on praegu soodne turuseis, kavatseb AS Mainor tootmist mitmekordistada.
Pärnitsa sõnul on praegu kasvamiseks head tingimused, sest masu oludes tõmbus turg kokku. „Kes masu üle elasid, neil on suured perspektiivid kasvamiseks,“ sõnas Pärnits.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.