Olvi gruppi kuuluva ASi A.Le Coq juht Tarmo Noop ütleb, et kontserni Valgevene tehas toodab siseturule ja neid kriis otseselt ei puuduta.
"Meie fookus on siseturul - toorme saame kohalikest riiklikest ettevõtetest ja neid hindu reguleerib riik," ütleb Noop. "Kui aga kas või linnasetehases midagi katki läheb ja on vaja masinaid vahetada ja valuutat ei ole, siis sealt hakkaks see ahelreaktsioon," lisab ta.
Enam on tema sõnul kriis tuntav eksportijate puhul. Valgevene rubla on devalveeritud, kuid see ei tähenda, et see oleks konverteeritav. Kui Valgevene ettevõtjad tahavad välismaalt midagi osta, ei saa nad pangandussüsteemist selleks valuutat. "See on see, mis Valgevene majandust praegu kõige tõsisemalt mõjutab," leiab Noop.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Probleemid Valgevene rublaga on kestnud juba 2-3 kuud. Kui varem võis konverteerida mitteametliku kursi järgi, siis praegu peab seda tegema riikliku kursiga ja reaalset valuutat riigil ei ole, kattereservi riigipangal ei ole.
Paar nädalat tagasi Valgevenes käies aga otsest puudust ega ostupaanikat kuskilt ei paistnud, võtab Noop kokku.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valgevene rubla devalveerimisest maikuu lõpus on probleemid riigi majanduses süvenenud – valitsus kehtestas väljaveopiirangud reale Valgevenes toodetud kaupadele.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.