Autor: Tanel Raig • 25. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnaminister uuris puidutööstuse käekäiku

Eile külastas keskkonnaminister Keit Pentus Stora Enso Eesti AS Imavere  talatehast ning puidugraanulitehast Graanul Invest AS.

Ministrit huvitas kuidas puidutööstustel üldiselt läheb  ning milline on praegune olukord turgudel ja konkurentsisituatsioon teiste riikidega võrreldes. 

Külastuse käigus kohtuti Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajatega. Arutluse all oli Eesti metsa- ja puidutööstuse roll kestliku tööstuse, energeetika ja tarbimise arengus. EMPLi esindajad andsid ülevaate metsa- ja puidusektori aktuaalsetest teemadest, edasistest arenguplaanidest ja ootustest ning trendidest puiduturul. Samuti toodi välja puidutööstusettevõtete roll puidu kui taastuva materjali töötlejana ja tarbijani viijana. Räägiti energiatõhususest, majanduse keskkonnamõjust ja energiatarbe vähendamise vajadustest. Liidu esindajad pöörasid tähelepanu metsa- ja puidutööstuse kogu tarne- ja tööstusahela unikaalsusele energia tootjana selle tarbimise asemel. Näiteks toodetakse metsaraiest puitehitise valmimiseni kogu ahelas raiejäätmetest (oksad, ladvad jms) ning puidutööstuse kõrvalproduktidest (koor, hake, saepuru jms)  rohkem energiat kui kogu ahelas puidu töötlemiseks ja  majaehitamiseks kulutatakse.

Vesteldi sektori konkurentsivõime teemadel. Arutluse all oli ka metsanduse arengukava aastani 2020 – mis on selles olulist metsa- ja puidutööstusettevõtete jaoks ning kas arengukavas planeeritu on ettevõtluses elluviidav.

Ministrit huvitas kuidas puidutööstustel üldiselt läheb  ja milline on  praegused olukorrad turgudel ja konkurentsisituatsioon teiste riikidega võrreldes. Ta uuris ka kas puidutööstusettevõtted vajavad arenguks riigi tuge ning kuidas on edasi liikunud puidutranspordiga seonduv efektiivsemate vedude võimaldamise teema. 

Pentus tundis huvi kuidas toimub talatehases liimpuittalade tootmine ja transport Jaapani turule ning kas ja kuidas on seda mõjutanud sealsed hiljutised maavärinad ning liimpuittalade kasutusalad. Ta uuris kuidas on puidugraanulite kui taastuvenergia kandja ja fossiilsete kütuste omavaheline konkurentsiolukord, hinnaerinevused ja kasutamise lihtsus tööstuslikult ning kodutarbimises. 

Stora Enso Imavere saeveski juht Marek Moorits andis ülevaate liimpuittalade tootmisest ja ka hiljuti Jaapanit tabanud maavärina mõjust sellele tootesektorile. Moorits nentis, et Jaapani turu nõudlus talade järele on esialgu pisut vähenenud ning avaldanud hindadele negatiivset mõju. Nõudlus kasvas pärast maavärinat eelkõige kiirelt püstitavatele ajutistele majadele, mil taladevajadus on väike. Siiski on põhjust arvata, et pikemas perspektiivis vajab Jaapan maavärinas kannatada saanud piirkondade hoonestuse taastamiseks veelgi enam puitmaterjali, sealhulgas ka talasid. Liimpuittalad on Jaapani ehituses laialdaselt levinud võimaldades huvitavaid ja keerukaid konstruktsioone, mis on maavärinate suhtes ohutumad kui puiduga konkureerivad hapramad materjalid.

Puidugraanulitehase Graanul Invest juhataja Jaano Haidla tutvustas graanulitootmisega seonduvat ning ettevõtte arenguplaane. Ta rääkis puidugraanuli konkurentsivõimest võrreldes fossiilsete kütustega ning tõi välja taastuvenergia eelised taastumatute kütuseressursside kasutamise ees. Ka kodumajapidamiste jaoks on puidugraanuli kasutamiseks välja töötatud mugavad automaatsed lahendused, mis võimaldavad kütta automaatrežiimil ilma, et majaperemehel oleks vaja protsessi sekkuda.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077