Šokmani sõnul on neil heameel selle tehingu üle, sest tegu on arendava, tugeva ja eksportiva ettevõttega.
Šokmani märkis, et renditurg on väga selgelt aktiviseerunud. „Üüriturg on ekspordi kasvuga kaasas käinud ja on näha elavnemist. Tootmisobjekte või laohoonete sektor on alates eelmise aasta suve teisest poolest olnud aktiivne. Ja kui me näeme Eesti ekspordikasvu, siis loomulikult on ettevõtetel pinda vaja ja nad küsivad ka. Järjest suuremaid ja paremaid pindu, mida tundub, et varsti enam ei ole reaalses elus enam pakkuda, sest ettevõtted kasvavad niivõrd kiiresti,“ rääkis Šokman.
Šokmani sõnul pole praegu konkurentsi nõukogude ajal ehitatud objektidele, vaid pigem objektidele, mis on universaalsemad. "Teatud tootmisliinid vajad kõrgust või põranda kandevõimet,“ tõi ta näite.
Maisvee sõnul oli neil plaan mõne aasta pärast ehitada ise uus tootmishoone. Kui selgus, et Glaskeki hoone on saadaval, olid nad sellest huvitatud, aga esimeses enampakkumise ringis hind neile ei sobinud, sest oli liiga kõrge. „Kui me vaatasime uuesti, mis selle hind on, oli Ektornet selle juba omandanud. Meie tegelik eesmärk on astuda Ektornetiga rendisuhtesse ning pikemas perspektiivis see hoone endale osta, kui me jõuame kokkuleppele,“ rääkis Maisvee. Tema sõnul saavad nad Ektorneti puhul olla kindlad, et keegi nendega nii-öelda ei vigurda.
Üüri hinda pooled ei avalikustanud. „See on ajas muutuv ning arvestab mitmesuguseid asjaolusid, kaasa arvatud seda, et me ei saa seal kohe teha ja toota. See on mitmeastmeline süsteem,“ sõnas Maisvee.
Selle rendihinnani, milleni Ektornet tegelikult jõuda tahtis, jõuavad nad mõne aja pärast. „See oli nende poolt pakutud meile soodne üleminekuversioon, mis oli meile põhiliseks kaalukeeles, et me otsustasime rentida,“ lausus Maisvee.
Taust:
• Lasita Maja on Eesti kapitalil tootmisettevõte, mis tegutseb alates 1998. aastast. Ettevõte toodab ja ekspordib üle 20 000 puitmaja aastas, tootmine vastab ISO 9001 kvaliteedistandarditele. Lasita Majas töötab üle 115 inimese.