Eksperdid: renoveerimislaine vajab tööstuse masstootmisvõimekust
Eestil seisab ees ulatuslik elamufondi uuendamine, kuna aastaks 2050 tuleb renoveerida üle 14 000 korterelamu. Ekspertide sõnul saab seda teha tõhusalt üksnes tööstuslikult, mitte üksikute projektidena.
Eesti Puitmajaliidu iga-aastase Teadustöö 2025 konkursi võitis Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Marten Erik Johandi, kelle lõputöö keskendub üheksa korrusega suurpaneelelamu välisseina kandevõimele tehaselise renoveerimise korral. Uurimuse tulemused on arendajatele, inseneridele ja tehastootjatele rakendatavad juba täna.
Ministri allkirja saanud korterelamute renoveerimistoetuse määrus päästab rahakraanid valla, kuid puitmajatootjate hinnangul on sellega liigselt venitatud.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteadlased analüüsisid Ukrainas Žõtomõri linnas kolme viiekorruselise kortermaja tehnilist seisukorda, suve lõpuks pannakse paika nende renoveerimise ideed.
Eesti on tänaseks küll puitmajade eksportijana ja poole miljardi euro suuruse ekspordikäibega Euroopas esimene, kuid sellest hoolimata püütakse Saksamaal veelgi laiemalt jalga ukse vahel saada. Jaanuaris toimub Münchenis üks suurimaid ehitusmesse BAU, kus osalevad ka Eesti tööstusettevõtted.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.