Autor: Anne Oja • 16. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Turud on kriisist paranemas ja puittoodete tootmisel on head võimalused areneda. Maailma eri regioonide ja riikide arengukavades on seatud suunad vähendada taastumatute ressursside kasutamist, asendades neid taastuvate materjalidega, mis loob puidule head võimalused. Tööstusettevõtted on kriisijärgselt ka pigem ettevaatlikud, mis ongi hea, siis on võimalikud langused tulevikus ka leebemad. Käesolevaks aastaks võib prognoosida, et Eesti tootmine kasvab keskmiselt umbes 10% piires võrreldes eelmise aastaga,“ vahendas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tegevjuhi Ott Otsmanni räägitut eilsel metsanduse visioonikonverentsil Tartus.

Kuigi maailma ja Euroopa turud on hakanud kriisist taastuma, ei saa seda veel lugeda kindlaks trendiks. Tegemist on pigem tagasipõrkega, mil olukord võib taas kiirelt muutuda. Otsmann tõi välja, et tootjad on siiski ettevaatlikud ning ilmselt ei ole eesolevad uued tõusud ja kukkumised nii järsud, kui hiljutine kriis ning sellele eelnenud buum. Maailmaturu seisukohast võib lähiajal mõju hakata avaldama Jaapani turg, kus on vaja alustada hulgaliste taastamis- ja ülesehitustöödega, mis mõjutab mingil hetkel ka saematerjali, vineeri, komponentide ja muudele puittoodete turgu. Potentsiaalseteks kasvavateks turgudeks võib pidada Lähis-Ida ja Aasia turge. Traditsioonilised Euroopa turud on heas seisus ning Eesti tootjate jaoks jätkuvalt väga olulised.    

2009. aastal oli kogu maailma ümarpuidu kasutus kokku umbes 3,27 miljardit m3, mis näitab kui väikese osa Eesti tootmine sellest moodustab, ent kõnekas on fakt, et Eesti jaoks on metsa- ja puidutööstus suurim töötleva tööstuse sektor moodustades 22% töötleva tööstuse SKP-st. Seega on meil väljakutseid suurel turul palju, peame olema leidlikud ja efektiivsed, arendama oma tooteid ja tehnoloogiat.  

2010. aastal moodustas Eesti puidu ja puittoodete eksportkäive veidi üle 1,2 miljardi euro. Kasvuruumi järgmiseks kümnendiks on kindlasti nii mahu kui lisandväärtuse arvel. Arvestades meie suurust, on oluline leida alati ostjatele parimad lahendused ning olla sellega eespool suurematest konkurentmaadest, kus mahupõhise efektiivsuse võimalused on suuremad. Tähtis on ka oskuslikult leida erinevaid turge. Eesti metsa- ja puidutööstusel on kindlasti ruumi saematerjali jätkutöötlemise arengus ning saematerjali kasutavate tootmise puhul, nagu komponentide, majade ja mööbli tootmises.

Sel aastal on metsa- ja puidutööstuse eri harud planeerinud mõõdukat kasvu, mis jääb keskmisena 10% piiresse võrreldes 2010. aastaga. Ümarpuidu tarve on kasvav, kokku ligikaudu 8,5 miljonit m3 koos energiatootmisega, mis eeldab metsade uuendamisel 10 miljonit m3 raiemahtu. 

„Kuigi puidu kui taastuva ressursi kasutus taastumatute asemel on perspektiivne ja arenev, ei ole põhjust arvata, et me ei peaks oma toodangu müümiseks tegema pidevalt tööd. Ostjatel on palju võimalusi ja meil on palju konkurente,“ ütles Otsmann.