Eesti tööjõuturg võib spetsiifilise, näiteks mõne kitsa tehnoloogiavaldkonna spetsialisti värbamisel kitsaks jääda, mistõttu vajalik inimene tuleb piiri tagant n-ö sisse osta.
ASi Estanc tegevdirektor Vaido Palmik usub, et tootmistööliste otsimisel annavad parima tulemuse oma töötajate soovitused. Sellisel puhul võtab soovitaja ka vaikimisi vastutuse uue töötaja eest, usub Palmik.
„Estanc ei ole Eestist leidnud kogemustega arendustöötajat ühe uue toote väljatöötamiseks,“ tunnistas ta. „Praegu käivad läbirääkimised ühe välismaalase palkamiseks sellele ametikohale.“Sobiva isiku puudumine on Palmiku hinnangul tihti suurim arengut takistav tegur, eriti kui tegu on tootega, mida tipptasemel varem Eestis valmistatud pole. Sellisel tasemel uue töötaja leidmine võtab minimaalselt pool aastat, kusjuures võtmepositsioonide töötajate ülelöömisega tuleb tegemist umbes kord aastas, lisas ta.OÜ Bellus Furnitur tootmisjuht Rolf Kristian Relander kinnitas, et enamik töötajatest on kohalikud ja nende värbamine käib ajalehe või internetikuulutuste abil. Ta tõdes, et Eestis puudub mööblitootjale vajalike erialade – polsterdajate, õmblejate – koolitamine ning seda tuleb teha oma tehases.„Värbamise teeb meie personaalitöötaja, sest usun, et siis tunnetame töötaja sobivust paremini personaaliotsingu firmadest,“ rääkis Relander. „Kutsekoolisüsteem ei tooda mööblisektorile oskustöölisi, see on ettevõtete enda teha. Mis loomulikult on lisakoormus. Kui seda koormust ei oleks, tõstaks see mööblitootjate konkurentsvõimet, mis aitaks ka uusi töökohti luua.“Ta usub, et tähtis on siduda võtmetöötajad ettevõttega, et nad tunneksid uhkust sellest, et on osa sellest organisatsioonist, sest nii on lihtsam vältida ka n-ö ülesostmise katseid.
Seotud lood
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.