Eesti jaoks ei kujuta Fukushima tuumaavarii endiselt ohtu, kuid tuumaavarii raskusastme määramine nõuab veel palju aega, teatas keskkonnaamet.
Tuumaõnnetuse klassifitseerimise aluseks on rahvusvahelisel tuuma- ja kiirgussündmuste skaala INES, kus võetakse toimunust alati kõige suurema raskusastmega sündmus. Seega saadaksegi korrektne tulemus alles tagantjärele tarkusena.
Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Enn Realo ütles, et INES-i puhul lähtub skaala-astmik sellest, et iga järgnev tase vastab eelmisest kümme korda raskemate tagajärgedega sündmusele.
”Siin on mõningane sarnasus maavärinate tugevust iseloomustava Richteri magnituudide skaalaga. Suur erinevus seisneb aga selles, et kui maavärina tugevust skaalal saab kiiresti määrata numbrilise mõõtmise alusel, siis tuumaavarii raskustaseme määramine vajab paljusid aeganõudvaid mõõtmisi, hindamisi ja lahtimõtestamist,” ütles Realo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.