Kaubandus- tööstuskoja peadirektor Siim Raie tõdes täna toimunud „Tootlikkuse tõstmise võimalused“ ümarlaual, et Eesti ettevõtted töötavad suhteliselt madala tootlikkusega.
Raie näitas osalejatele 2010. aasta tegutsevate ettevõtete statistikat, kus oli näha, et vähenenud on suurte ja keskmiste ettevõtete arv. „Ainukesena kasvavad ettevõtted on mikroettevõtted, kus on 1-9 töötajat,“ lausus Raie.
Raie sõnul on positiivne see, et ettevõtted on suurendanud oma tootlikkust väljaspool Eestit. „Kuid, miks me räägime just tootlikkusest? Sest, kui me vaatame Eesti ettevõtete üldkasvu, siis jääb mulje, et meie ettevõtted töötavad suhteliselt madala tootlikkusega,“ kommenteeris Raie ning lisas, et kriisi käigus oleme siiski hästi hakkama saanud kulude juhtimisega.
Eesti Innovatsiooni Instituudi juhataja Lauri Nirgi sõnul on tootlikkus aktuaalne teema. „Eesti 2009 aasta eesmärgiks oli, et tootlikkuse protsent oleks 69 EL keskmisest, aga see ei õnnestunud. Ebaõnnestumise põhjuseks on majanduslangus,“ lausus Nirgi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) majandusuuringute sektori teadustöötaja Tanel Rebane rääkis tööstussektori kitsaskohtadest mikrotasandil. Ta märkis, et kui võrrelda mitte-eksportivaid ettevõtteid eksportivatega, siis nende kasum on umbes poole väiksem.
„Eksportivad ettevõtted on alustanud oma investeeringuid varem ja seega on nad tulevikus edukamad ja taastuvad kriisist palju kiiremini,“ märkis Rebane.
Seotud lood
Tootlikkus on pikaajaliselt üks olulisemaid majanduskasvu tegureid ning sellega tuleb tegeleda nii riigi, ettevõtte kui ka indiviidi tasandil, lausus Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane.
Kaubandus – ja tööstuskojastoimunud ümarlaua „Tootlikkuse tõstmise võimalused“ paneeldiskussioonis tõid ettevõtjad esile, et Eestis on vaja toetada haridust ja töötajate koolitamist.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.