Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootlikkuse ümarlaud: toetame haridust ja töötajate koolitamist
ELTEK AS juhataja Urmas Paisnik rääkis oma ettevõtte tootlikkuse tõstmisest, et majanduslangus tuli nii neile, kui ka teistele ootamatult. "Esimene asi, mida tegime, hakkasime eksportima. Investeeringuid tegime juba varasematel aastatel, kuid pidime ka kulusid lõikama,“ lausus Paisnik.
Ta märkis, et nad tegelevad tänase päevani töötajate motivatsiooniga." Näeme, et ainult seadmetest ei piisa - tööd on vaja teha ka inimeste kallal."
Bellus Furniture OÜ omanik Rolf Relander tõdes, et nemad ei ole keskendunud sellele, et tõsta tootmise efektiivsust, vaid pigem on tõstnud tootlikkust. „Tõstsime efektiivsust sellega, et enne kriisi oli hästi palju praktikante, aga masu ajal hakkasid inimesed tööle jääma pikemaks ajaks - sellega kaasnes efektiivne töö,“ kommenteeris Relander.
Konsultant Ilmar Jõgi märkis, et töötajate keskmine vanus tootmises kipub olema kõrge. „Küsimus on selles, kas 40aastast on võimalik koolitada, kellel on ees 20-25 tööaastat. Ikkagi tuleks koolitada, sest muidu kannatab efektiivsus, kuid tihtipeale ei ole need inimesed valmis muutuma,“ kommenteeris Jõgi.
Metaprint AS tegevjuht Martti Lemendik märkis, et king pigistab kõige rohkem kutsehariduse koha pealt. "Meil on olemas väga kallis tehnoloogia ja kulutame raha selleks, et püsida globaalses pildis, aga neid inimesi on vähe, kes oskavad tehnoloogiat käsitleda,“ kurtis ta.
Tema arvates on noored, kes ametikooli sattuvad, ühiskonna jääk. „Keskmiselt 50 ühikust on üks kõlblik. See ei ole müüriladumine, me eeldame, et inimene jagab mehhatroonikat,“ kommenteeris Lemendik.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi arvates pole retsepti, kuidas inimesi ümber koolitada. “Me peaksime vaatama tööturule oma ootustega, et millised on fundamentaalsed näitajad,“ kommenteeris Kriis.
Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Siim Raie küsis osalejatelt, et milliste toetuste või elementidega saaks tootlikkust parandada?
„Ettevõtjana ütlen, et tehnoloogia on kõige atraktiivsem kuhu investeerida, tänu millele on meie tootlikkus tõusnud,“ vastas Lemendik.
„Tehnoloogiatoetused on väga teretulnud," lisas Relander. "Kuid eksporditoetused on kordades paremad, mis annavad ka raha mitmekordselt tagasi. Toetus on ühekordne, aga kasutegur on kümne aasta peale,“ lausus Relander.
Seotud lood
Tootlikkus on pikaajaliselt üks olulisemaid majanduskasvu tegureid ning sellega tuleb tegeleda nii riigi, ettevõtte kui ka indiviidi tasandil, lausus Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane.
Kaubandus- tööstuskoja peadirektor Siim Raie tõdes täna toimunud „Tootlikkuse tõstmise võimalused“ ümarlaual, et Eesti ettevõtted töötavad suhteliselt madala tootlikkusega.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele