EL uus energeetikakava näeb ette ühtse energiaturu loomise aastaks 2015. Järgmise kümne aasta jooksul on vaja erinevateks energeetika infrastruktuuri investeeringuteks 1 triljon eurot.
Investeerimisvajadused on suured, kuna välja tuleb vahetada vananenud tehnoloogia ja rajada uued infrastruktuurid. Suur väljakutse saab olema ka ühtse energiaturu loomine.
Küsimusele, kuidas ambitsioonikas energeetikaturu projekt investeeritakse, ütles energiavolinik Günther Oettinger täna Brüsselis, et mis puudutab infrastruktuuride rajamist, siis selle eest vastutab eraettevõtlus ehk siis võrgu omanikud. Finantseeritakse ekspertteadmist, kuid mis puudutab ehitust, tuleb see eraallikatest „Tarbija peab mõistma, et energia hindade kasv tuleb tal kinni maksta,“ lisas Oettinger.
Mis puudutab teist suurt eesmärki, energiakasutuse tõhustamist, siis on plaanis teha energiatõhusus siduvaks reegliks riigihangetel. "Mitte enam madalaim hind ei pea olema määrav hankelepingute sõlmimisel, vaid energiakasutuse efektiivsus," ütles Oettinger. Firmade puhul peaks energiakasutuse tõhususe sertifikaadid innustama ettevõtteid investeerima energiasäästlikku tehnoloogiasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjon koostab ettepanekud investeeringute soodustamise ja innovatiivsete finantsinstrumentide osas 2011. aasta keskpaigaks. Euroliidu esimene energeetikaalane tippkohtumine toimub 4. veebruaril 2011.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.