EL uus energeetikakava näeb ette ühtse energiaturu loomise aastaks 2015. Järgmise kümne aasta jooksul on vaja erinevateks energeetika infrastruktuuri investeeringuteks 1 triljon eurot.
Investeerimisvajadused on suured, kuna välja tuleb vahetada vananenud tehnoloogia ja rajada uued infrastruktuurid. Suur väljakutse saab olema ka ühtse energiaturu loomine.
Küsimusele, kuidas ambitsioonikas energeetikaturu projekt investeeritakse, ütles energiavolinik Günther Oettinger täna Brüsselis, et mis puudutab infrastruktuuride rajamist, siis selle eest vastutab eraettevõtlus ehk siis võrgu omanikud. Finantseeritakse ekspertteadmist, kuid mis puudutab ehitust, tuleb see eraallikatest „Tarbija peab mõistma, et energia hindade kasv tuleb tal kinni maksta,“ lisas Oettinger.
Mis puudutab teist suurt eesmärki, energiakasutuse tõhustamist, siis on plaanis teha energiatõhusus siduvaks reegliks riigihangetel. "Mitte enam madalaim hind ei pea olema määrav hankelepingute sõlmimisel, vaid energiakasutuse efektiivsus," ütles Oettinger. Firmade puhul peaks energiakasutuse tõhususe sertifikaadid innustama ettevõtteid investeerima energiasäästlikku tehnoloogiasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjon koostab ettepanekud investeeringute soodustamise ja innovatiivsete finantsinstrumentide osas 2011. aasta keskpaigaks. Euroliidu esimene energeetikaalane tippkohtumine toimub 4. veebruaril 2011.
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.