Kaks kuud tagasi pidi Eesti avama 35 protsenti oma elektriturust, kuna Euroopa direktiiv seda nõudis, Eesti Energia hinnangul on aga elektriturust hetkel avatud vaid 29 protsenti.
Ka elektri hind börsil on olnud oodatust madalam. Kuid 95% firmadest, keda elektrituru avanemine puudutas, sõlmisid Eesti Energiaga kahepoolsed lepingud ja maksavad nagunii elektri eest kõrgemat hinda, kui börs pakub, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Elektrit pidid avatud turult hakkama ostma 1.aprillist alates firmad, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Konkurentsiamet uurib praegu, kas Eesti avas elektriturust 35% nagu Euroopa Liidule lubanud on või osutus avatud turuosa plaanitust tõepoolest väiksemaks.
Aprillis suurtarbijatele avatud elektriturul on esimese kuue kuuga ostetud elektrikogused kolmekordistunud. Septembris moodustas elektribörsilt ostetud elekter Eesti siseriiklikust tarbimisest juba 38 %.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.