Konkurentsiamet uurib praegu, kas Eesti avas elektriturust 35% nagu Euroopa Liidule lubanud on või osutus avatud turuosa plaanitust tõepoolest väiksemaks.
RKASi juhatuse liige Elari Udam märkis, et elektribörsile minejate ring võib lähiajal suureneda.
Kuna tõenäoliselt ei õnnestunud Eestil esimesel katsel elektriturgu 35%liselt avada, nagu seaduses kirjas on, võidakse tarbimispiir 2 GWh-lt aasta kohta allapoole tuua.
Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel ei soostunud Äripäevale veel ütlema, kuidas vaba turu osa suurendatakse.
"Ettevõtjate 2 GWh piir on määratud 2008. aasta tarbimise andmete põhjal. Konkurentsiamet koostab praegu analüüsi, kui suure osa moodustas 2009. aastal nende tarbijate elektritarve kogutarbimisest," sõnas ta.
"Mõned elektrimüüjad on avaldanud kahtlust, kas 35% turu avatus on ikka tagatud või mitte. Tegemist on nendepoolsete subjektiivsete hinnangutega," kommenteeris asekantsler.
"Konkurentsiameti analüüsi põhjal saab näha, kas ka tegelikult on elektriturg avatud vähem kui 35%. Samas ei tähenda puudujääk ilmtingimata 2 GWh piiri muutmist, erinevaid lahendusi on teisigi. Ootame analüüsi tulemused ära ning siis räägime konkreetsetest lahendustest, kui probleem tegelikult ka tekib," ütles Kisel.
Konkurentsiamet tegeleb veel andmete kogumisega ega osanud sel nädalal prognoosida, millal analüüs valmib.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eleringi juht Taavi Veskimägi kinnitas sel nädalal, et elektriturg läks lahti vähem kui Euroopa Komisjonile lubatud 35% ulatuses.
Kaks kuud tagasi pidi Eesti avama 35 protsenti oma elektriturust, kuna Euroopa direktiiv seda nõudis, Eesti Energia hinnangul on aga elektriturust hetkel avatud vaid 29 protsenti.
Aprillis suurtarbijatele avatud elektriturul on esimese kuue kuuga ostetud elektrikogused kolmekordistunud. Septembris moodustas elektribörsilt ostetud elekter Eesti siseriiklikust tarbimisest juba 38 %.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.