Riigikogu raport: kaitsetööstuse juhitamatus pidurdab Eesti kaitsevõimet

Eesti kaitsetööstus on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud, kuid jääb mahult ja mõjukuselt endiselt töötleva tööstuse varju. Insener Margus Sammelsaar, kes on aastaid tegelenud droonide ja mehitamata süsteemide arendusega, rääkis Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et sektoril on küll potentsiaali muutuda majanduse lipulaevaks, kuid bürokraatia, aeglased hanked ja rahuaja mentaliteet pidurdavad arengut.

Saksa kaitsetööstushiid Rheinmetall oli valmis Eestisse tehase püsti panema, kuid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul oleks selle plaani elluviimine riigile liiga kulukaks läinud.

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda.

Eesti kaitsetööstuse arenduskonkursi esimeses taotlusvoorus sai toetuse 14 ettevõtet, kellele eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot ehk pea kaks korda rohkem kui mullu.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.