• 04.05.10, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Prisma meelitab Eesti tootjaid

Soomes toidukaupade jaeturust ligi poolt kontrolliv S-Grupp pakub Eesti tootjaile võimalust siseneda põhjanaabrite turule gruppi kuuluva Prisma omatoodete ehk private label'i toodete valmistajana.
Soome Prisma esindajad on valinud Eestis välja 49 tootjat, kellele soovitakse kolmapäevasel kohtumisel tutvustada võimalusi siseneda Prisma keti Rainbow' kaubamärgi all Soome turule. Neljapäeval toimub sarnane kohtumine Läti tootjatega.
"Otsime uusi potentsiaalseid tootjaid nii toidu- kui ka tarbekaupade tootmiseks. Kõikvõimalikud erinevad tooted on meie huvialas," ütles Prismale tootjaid otsiva S-Grupi tütarettevõtte Inex Partners OY tegevjuht Jorma Vehviläinen. Tema sõnul oodatakse nii toidu- kui ka tööstuskaupade sektoris tegutsevaid tootjaid.
"Potentsiaal on suur, kuna Inex turustab tooteid rohkem kui 900 poes," rääkis Vehviläinen eestlastele pakutavast võimalusest. Sama kinnitas ka Eestis Prisma Peremarketi ASi juhtiv Janne Lihavainen. "Me räägime võimalusest toota olukorras, kus S-Grupi turuosa Soomes toidukaupade turul on 43%." Lihavainen märkis, et võrreldes Eestiga on Soomes privat label'i tooted populaarsemad, kuid mitte veel nii populaarsed kui Saksamaal või Inglismaal.
"Sellist võimalust ei ole ükski Soome kett pakkunud, et tuleb end teisele turule tutvustama ja pakkuma võimalusi nende turule müüa. Prisma poolt väga positiivne algatus," kiitis soomlaste tegevust A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
A. Le Coq on Soome turust huvitatud ja emafirma abil ka põhjanaabrite turule oma toodetega juba sisenenud.
A. Le Coqil Rimiga kogemus juba olemas
"Sõltub mahtudest, aga oleme valmis ka private label'i tooteid tootma. Meie piiriks on meie maksimumvõimsus. Kui see koos private label'iga peaks seda ületama, siis me ei ole huvitatud," rääkis Noop. Ta lisas, et eelkõige on nende huvi oma mahud täis müüa ning praegu oleks neil ka võimsust poeketi omatoodete jaoks. Praegu teeb A. Le Coq samalaadset koostööd Rimiga Eestis, Lätis ja Leedus.
Seitsme miljoni kroonise aastakäibega OÜ Vändra Leib tegevjuht Silver Tarvo läheb ka homme toimuvale kohtumisele uurima, milliseid koostöövõimalusi soomlased pakuvad.
"Ikka otsiks väljapääsu välisturgudele," lausus ta. "Eks bränd on tähtis, aga kuna Eesti turg on nii väike, et kui tekib võimalus ka private label'i sildi all toota, siis miks mitte," rääkis ta. Tarvo sõnul suudaks ettevõte tehtud kalkulatsioonide järgi oma tootmismahtu kaks korda suurendada.
Soomlaste pakutavast võimalusest on huvitatud ka Maag Piimatööstus, mille juhi Valdis Noppeli sõnul otsivad nad kõikvõimalikke variante ja infot Soome turule sisenemise kohta.
Samuti on Maag Piimatööstus valmis Skandinaavia turule sisenema jaekettide omatoodetega, kui selline võimalus peaks tekkima, kinnitas ta.
Mayeri tooted lähevad ka Itaaliasse ja Saksamaale
Mayeri Industries ASi müügi- ja turundusdirektor Tanel Martin ei pelga samuti jaekaupmehe kaubamärgi all toodete valmistamist.
"Kindlasti annab uute private label'i projektide käivitamine võimaluse efektiivsemalt ära kasutada meie tootmismahte. Suurem tootmismaht aga annab võimaluse toodete omahinda langetada ja siin tekib kasu ka teistele Eesti ettevõtetele, kuna tuleb ju tellida tooraine, taara, silt, kork, transport jne," rääkis Martin.
Kuigi Prismaga Mayeri siiani koostööd teinud ei ole, toodavad nad jaekettide omatooteid Rimile, ETK-le ja Selverile. Eestist välja läheb nende kaup omatoodete sildi all Soome, Lätti, Leetu, Itaaliasse ja Saksamaale.
Kommentaarid
Taavi Toots, Tere ASi juhatuse esimees
Tere on Prisma/Inexiga koostööd teinud juba 2004. aastast ELiga ühinemise päevast alates. Prisma on Soome jaeturu liider ja seega kindlasti ahvatlev partner igale tootmisettevõttele. Meie müügimaht on aasta-aastalt kasvanud. Kindlasti soovitaksin Prismat Eesti tootjatele - asjalikud inimesed, pidavad kokkulepped ja kahepoolne koostöö. Ainult alguses on võib-olla asjaajamise kiirus harjumatu - kui Eestis võib hea tahtmise juures uue toote kolme nädalaga turule tuua, siis meie kogemus Soomes alla poole aasta pole olnud.
Anti Orav, Põltsamaa Felixi tegevjuht
Oleme väga vähe privat label'i toodete tootmisega seotud. Meie tegevus on peamiselt meie oma kaubamärkide edendamine. Kui on seisvat tootmisvõimsust ja õnnestub sõlmida kasulik kokkulepe, siis oleme nõus seda kaaluma. Praegu moodustab privat label meie tootmisest protsendikese ja me ei ole huvitatud selle protsendi suurendamisest väga palju, sest ei taha muutuda kaubanduskettidest sõltuvaks.
Tegelikult see ei vii sind Soome turule. Sellise koostöö tegemine on allhange - täna teed sina, homme keegi teine. Järgmisel aastal tehakse uus nn trikoovoor ja tulevad uued hankijad. See aitab mingeid aegu üle elada, seda kindlasti. Strateegilises plaanis peab iga ettevõtja otsustama, kas oma kaubamärk või olla lihtsalt tootmisettevõte. Kes tahab oma kaubamärki arendada, neil pole mõtet oskusteavet ja unikaalset tehnoloogiat kaubandusele ära anda, aga Eestis on ilmselt ka neid, kellele privat label on praegu ainuke variant.
mis on mis
Jaeketi omatoode: jaebränd ehk private label
Peamine eesmärk on teenida kauplustele rohkem kasumit.Tunduvalt soodsam, kuna kaubanduskett suudab pakkuda tootjale nn mahugarantii.Garanteeritult müügil kõigis keti kauplustes, parimatel väljapanekukohtadel.Ei vaja eraldi reklaamikulusid, sest iga tegevus, mis tehakse kaubandusketi nimel, tugevdab ka omatoote positsiooni.Annab kaubandusketile aga ka jõulisema positsiooni suhtlemisel tootjatega, sest tootja väljavahetamine teise vastu on lihtne.Eestis võttis Selver jaebrändi kasutusele 1999. aastal, esimeseks tooteks oli hõõgvein. Rimi tõi Eestis omatooted müügile 2003. aastal.tasub teadaValik Eesti tootjaid, kes said Prismalt kutseRakvere LihakombinaatOskar LTMaag PiimatööstusSalvestPõltsamaa FelixA. Le CoqVändra LeibMarmitonLargoMayeriOrtokokku kutsuti läbirääkimistele 49 ettevõtet
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.11.24, 11:28
Dagöplast näeb rohevõimekuse kasvatamises suuremat konkurentsivõimet
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 22.10.24, 18:50
Hääbuvas külakeses tegutsev pereettevõte kihutab raskuste kiuste edurindel
2
TOP
  • 22.11.24, 11:45
Edukate tööstusfirmade TOP: esikoht lendab kõrgelt
Eesti kõige edukamate ettevõtete TOP 1000 hulgas on 183 tööstusettevõtet
3
  • ST
Sisuturundus
  • 27.11.24, 11:28
Dagöplast näeb rohevõimekuse kasvatamises suuremat konkurentsivõimet
4
Uudised
  • 29.11.24, 14:09
TOP 10 | Kes on suurima lisandväärtusega tööstusettevõtted?
Eesti omanikega firmadest parimal kohal Viljandimaa ettevõtja
5
Uudised
  • 14.11.24, 16:15
Pankrotikeerises tööstusfirma juht: kogen seda 20 aasta jooksul esimest korda
Loodetavasti saab ka maksuvõlg pankrotimenetluse käigus tasutud
6
Saated
  • 28.11.24, 12:00
Tauno Otto: Eesti peaks olema rohkem avatud välistalentidele

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele