Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ericsson näeb elektroonika tootmise kasvus ka enda panust
Kuue tegutsemiskuu jooksul Eestis ollakse näinud peamiselt kasvu ning ka Ericssoni panus on täna avaldatud statistikaameti andmetes, mis märkisid, et elektroonikatoodete tootmine kasvas 2010. aasta jaanuaris võrreldes mullusega 30%, ütles Ericsson Eesti AS juht Veiko Sepp.
„Kuna meie ostsime tehase augustis, on kindlasti osa jaanuari kasvust võrrelduna eelmise aasta jaanuariga ka Ericssoni töö,“ ütles Äripäevale Sepp. Ta oli väga optimistlik ning nentis täna toimunud Elcoteq Tallinna uue tehase avamisüritusel, et kui eelmine aasta oli üks tehas (Elcoteq - toim), mis ei kasvanud, siis nüüd on kaks tehast (Elcoteq Tallinn ja Ericsson Eesti tehased - toim), mis kasvavad, seega lihtne matemaatika näitab, et asjad on paremuse poole liikumas.
Küsimusele, mida toob käesolev aasta tööstussektorile, vastas Sepp: „Kui ma Ericssoni seisukohast vaatan, siis meie liigume praegu täie auruga edasi. Investeerimisplaanid, ettevalmistused ja neljanda põlvkonna seadmete tootmine toob kindlasti kaasa toodangu suurenemise ja kasvu ka töökohtade arvus.“ Ericsson otsib praegu Eestis 35 uut töötajat.
„Palju on diskuteeritud, mis tähendab olla allhankija. Mina arvan, et iga tootmine annab võimaluse tarneahelas ülespoole liikuda ja Ericssonist on näha, et liigume moodulite tootmisest sammu edasi valmistoodangu valmistamise suunas,“ rääkis Sepp.
Kuigi statistikaameti numbrid, et tänavu jaanuaris vähenes masinate ja seadmete tootmine 28,4%, ilmestavad ka ASi Volta tootmist, siis veebruari näitajaid ja märtsi tellimused on juba paremad olnud.
Kuigi puidusektoris läheb ASi Rait juhatuse liikme Kuldar Veere sõnul eksport talvel raskemalt ja kevadel-suvel lihtsamalt, on siiski näha, et Ida-Euroopa nõudlus on tavalisest väiksem ja eksport Kreekasse kadunud sootuks.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.