• 23.02.10, 11:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektrimüük eraisikuile kasvas jaanuaris 30%

Eesti Energia müüs jaanuaris eraisikutele 219 gigavatt-tundi elektrit, mis on 30 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
Äriklientidele müüs Eesti Energia jaanuaris 461 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat ehk 0,5% võrra vähem kui aasta tagasi. Müük võrguettevõtjatele moodustas 107 GWh, tõustes 18% võrra.
Kokku müüs Eesti Energia jaanuaris kodumaisel turul 787 GWh elektrienergiat, mis on 8,9% rohkem kui möödunud aasta jaanuaris. Positiivselt mõjus müügile kümne kraadi võrra külmem jaanuari välistemperatuur. Majanduslangus ja sellest tingitud tööstusettevõtete madalamad tootmismahud on mõjutanud müüki negatiivselt.
Elektrienergia eksport moodustas jaanuaris 219 GWh, mis on ühe protsendi võrra vähem kui mullu. Elektrienergia ekspordile mõjus positiivselt suurenenud müük Leetu ning Põhjamaade energiabörsile Nord Pool. Müük Leetu suurenes seoses Ignalina tuumajaama sulgemisega alates 1. jaanuarist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Külm ilm ja alanenud hüdroreservuaaride tase Norras on kasvatanud eksporti energiabörsile Nord Pool. Negatiivselt mõjutas ekspordi mahtu aga langenud müük Lätti ja lõppenud müügileping Soome energiafirmaga.
Eesti Energia jaanuari keskmine elektrienergia müügihind Eestis ilma võrguteenusteta oli 470 krooni megavatt-tunni eest (kr/MWh). Sama perioodi keskmine baaselektrienergia hind Nord Pooli Soome piirkonnas oli 1030 kr/MWh.
Eesti Energia soojusenergia müük moodustas jaanuaris 278 GWh, olles 35 GWh võrra suurem kui aasta tagasi. Soojusenergia müügile avaldas positiivset mõju madal välistemperatuur.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele