Nord Stream AG sai täna loa ehitada Venemaal 123 kilomeetrisel lõigul maagaasitoru, mis kulgeb mööda Läänemerd ning mille kogupikkuseks on 1, 223 kilomeetrit, teatas ettevõte.
Konsortsium on juba load saanud Taanilt ja Rootsilt, kelle vetest gaasitoru läbi läheb ja Soome majandusvööndi loa. Loa väljastamise protsess Saksamaal on samuti lõpusirgel.
“Loa andmine on oluline tähis rahvusvaheliste projektide rakendamisel Venemaal,” ütles Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig. “Luba on ulatusliku protsessi, keskkonnamõjude hindamise raporti, järelduseks Vene ametkondade poolt. Samuti osales Venemaa aktiivselt üheksa riigi aruteludel ÜRO Espoo konventsiooni raames, mis käsitlesid gaasijuhtme võimalikku piiriülest keskkonnamõju,” lisas Warning.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loa andis Vene Föderatsiooni looduskaitse järelevalvet teostav amet Rosprirodnadzor. Sellele eelnes ulatuslik riikliku keskonna mõju hindamise protsess ja Vene Föderatsiooni Keskonna- ja Loodusvarade Ministeeriumi aktiivne osalemine rahvusvahelistel konsultatsioonidel kõigi Läänemerd ümbritseva üheksa riigi ametkondadega. Ministeerium kinnitas samuti üldsuse ligipääsu vene keelse piiriülese keskkonnamõju hindamise raportile (Espoo Report) ja avalik arutelu peeti 28. aprillil 2009.
“Me oleme kindlalt ajagraafikus, et alustada gaasijuhtme ehitusega 2010. aasta kevadel ja gaasi transportimisega 2011. aastal,” ütles Warning. “Loa väljastamise protsess Saksamaal on lõpule jõudmas ja me oleme kindlad, et ülejäänud load väljastatakse paari nädala jooksul,” lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.