• 03.12.09, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes ja kui palju tohib kaevandada?

Maikuus tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010–2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.
Riigikogu ei pidanud läinud suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, kuna püsib lootus, et arengukava saadakse valmis kiiremini, kui kuluks maapõueseaduse muutmiseks. Seadusemuudatus oleks aga lubade väljastamise peatamiseks vajalik.
Ehitusmaavarade arengukava koostamisega on keskkonnaministeerium tegelenud terve selle aasta. See on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike, kestaks võimalikult lühikest aega ja saaks asjaosaliste poolt kuhjaga heastatud.
Ministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepp, kes juhib ka ehitusmaavarade arengukava koostamise juhtgruppi ütle, , et arengukava üks oluline sisuline eesmärk on vähendada kaevandamisega kaasnevaid konflikte. Praegu neid paraku on, ennekõike väljendub see kohaliku rahva soovimatuses oma elamiste naabrusse karjääre lubada. Lahkhelisid tuleb ette ka kaevandajate endi vahel.
„Tihtipeale arvatakse, et arengukava kinnitamine lahendab kõik probleemid, ent arengukava pole võluvits,“ selgitas Raudsepp. „Selle ülesanne on kõigepealt olukorra selgitamine. Tegelikku olukorda teades saab kinnitada arengukava edasise rakendusplaani.“
Kui arengukava saab valitsuse kinnituse ilmselt järgmise aasta jaanuaris, siis rakenduskava peab Raudsepa sõnul valmima maikuuks.
TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu tõdes, et asjade praegune seis ei rahulda eriti ühtegi arengukava koostamises osalevat huvigruppi. „Kaevandajad, kellele mõtlematu tegevuse riigikontroll välja tõi, kardavad kraanide kinnikeeramist. Vastaspool – ühiskonna keskkonnatundlik osa, kellel ei näi ehitusmaavarasid vaja minevat, seda just nõuabki,“ iseloomustas Reinsalu vastaspoolte suhtumist.
„Ehitusmaavarade vajajatel ning nende riiklikul esindajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, ei ole sedavõrd selget kuvandit, et arengukavva panna konkreetseid maardlaid ja mahtusid, kust, mida ja millal kaevandada," ütles Reinsalu. Nii ei anna asjade praegune seis tema hinnangul suurt lootust, et arengukavast saaks dokument, millele kaevandamisotsuste langetajad saaksid tugevalt toetuda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.10.24, 15:36
Better World – RS veebipoe keskkonnasäästlikud valikud
Me kõik tahame anda oma panuse keskkonna heaks, kuid seda pole alati lihtne teha. Ühe suurema elektroonika ja tööriistade edasimüüja, RS’i Better World tootevalik on aga mõeldud just selleks, et oleks kergem teha keskkonnasõbralikke ja usaldusväärseid otsuseid, mis on paremad inimestele, planeedile ja teie ettevõttele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele