Koomaletõmmatud põlevkivitarnete tõttu on
Viru Keemia Grupp tänavu suvel pidanud piirama õlitootmist ligikaudu 60 miljoni
krooni väärtuses, kirjutas Põhjarannik.
Viru Keemia Grupi (VKG) avalike suhete juhi Julia Aleksandrova sõnul kujunes müügitulu kaotus kevadel kardetust mõnevõrra väiksemaks, sest ettevõte suutis olukorrale kiiresti reageerida ning tuua seadmete remondid ettepoole ja katta osa toorainenäljast Venemaalt Slantsõst ostetud põlevkiviga.
VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa oli tänulik ASi Eesti Energia Kaevandused töötajatele, kes oma võimaluste piires püüdsid teha kõik selleks, et põlevkivitarnete mahud võimalikult vähe kahaneksid. "Kuid kahjuks ei saa märkamata jätta ka seda, et just Eesti Energia juhatuse otsused panid VKG tootmise raskesse olukorda, mille tagajärjel jäid nii ettevõttel kui riigil saamata kümned miljonid kroonid," ütles Rohumaa, lisades, et Balti jaama kui Aidu karjääri ennetähtaegsed käivitamised näitavad ilmekalt kevadel vastu võetud otsuste läbimõtlematust.
Kuus keskmiselt 150 000 tonni põlevkivi töötleva VKG õlitootmine sattus raskustesse pärast Eesti Energia otsust peatada suvekuudeks Balti soojuselektrijaam, mille loogilise jätkuna seiskus töö ka Aidu karjääris, kust on tulnud märkimisväärne osa VKGs kasutatavast spetsiifilisest õlikivist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.