Praegu, kui puidutoore on käes odavamalt
kui kunagi varem, muutub iseäranis oluliseks sellele lisandväärtuse andmine, et
tooteid saaks võimalikult suure kasumlikkusega müüa.
Palkmajasid valmistava OÜ Hobbiton tegevjuhi Andrus Prangli sõnul on puidu väärtustamiseks mitmeid võimalusi. "Pelgalt laudade saagimisega puidule palju väärtust juurde ei anna," märkis ta. "Üks kasulik tööstusharu Eestile on palkmajade ja puitsõrestikmajade valmistamine," lisas Prangli.
Puidust mänguasjade tootmisega tegeleva FIE Peeter Seene arvates tuleks puidule lisaväärtuse andmiseks sellest midagi reaalselt valmistada, mitte materjali üksnes palgina maha müüa. "Asju tuleks rohkem teha ja otsida erinevaid turgusid," kinnitas ta. "Olen tähele pannud, et mõnikord tulevad Eestis toodetud puitesemed ringiga Saksamaa kaudu siia tagasi – see on kummaline," lisas Seene.
Pikemalt loe neljapäeval Äripäeva tööstuse rubriigist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Metsanduse spetsialistid on seisukohal, et
kodumaine metsa- ja puidutööstus ning puidul baseeruv energeetika on Eesti metsa
majandusliku väärtuse tagaja.
Käiberaha nappuse käes vaevlev puidutööstus
vajab edukaks tegutsemiseks uusi nišše, ettevõtjate hinnangul on pankade jäiga
laenupoliitika tõttu barjäärid neisse sisenemiseks aga liiga kõrged.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.