20. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna aastaks 2020 peab 20 protsenti energiast olema toodetud taastuvatest energiaallikatest, on puidul kui energeetika toitjal avar tulevikupotentsiaal ja nii mõnigi ettevõte või metsaomanik ongi juba hakanud sellele suunale orienteeruma.

Stora Enso Eesti nõukogu liige Rait Hiiepuu on seda meelt, et kodumaine metsa- ja puidutööstus ning puidul baseeruv energeetika on Eesti metsa majandusliku väärtuse tagaja. "Senisest rohkem tuleb propageerida puitarhitektuuri ja eelistada seda munitsipaalehituses," märkis ta. "Samuti tasub propageerida ja eelistada taastuval toormel baseeruvat energeetikat, näiteks koolides, ühiskondlikes hoonetes jne," lisas Hiiepuu.

RMK puiduturustusosakonna juhata Ulvar Kaubi sõnul puidutööstuse jäätmete osakaal tulevikus ei tõuse, vaid pigem väheneb. "Seega suureneb vajadus metsast saadavate raidmete ja kändude järele," märkis ta. "See on oluline, sest metsaomanikel on praegu raske leida madalakvaliteedilisele ümarpuidule turgu," lisas Kaubi.

Pikemalt loe neljapäeval Äripäeva tööstuse rubriigist.