Turvast annab rahaks keerata ka raskel ajal

Ka Biolan Baltic OÜ juhatuse liikme Hannes Puusepa sõnul võib väita, et turbasektoril läheb võrreldes muude sektoritega praegu paremini. "Turba tootmine sõltub palju rohkem teistest teguritest, mis ei ole alati seotud majandustsüklitega. Nagu näiteks ilm ja riiklikud regulatsioonid, kaevandusload ja nende taotlemine. Meie ettevõte on suutnud oma käivet suurendada võrreldes eelnevate perioodidega kuskil 10-20%. Selles mõttes võib ju öelda, et läheb suhteliselt hästi," jäi turbaettevõtja tagasihoidlikuks ning lisas, et praeguseid tegemisi on tugevalt mõjutanud ka eelmise aasta kehv suvi, mis takistas piisaval hulgal tooraine kogumist. "See on mõjutanud eelkõige meie eksporti, mis parema tooraine saadavuse puhul oleks olnud veelgi suurem. Osa tellimusi lihtsalt ei olnud võimalik täita, kuna puudus materjal, mida pakendada."

Farve ASi juhatuse liikme Helle Nimmerfeldti sõnul nemad eksporditurgudel oma kaubagrupi osas langust ei näe, otse vastupidi. "Pigem on kasvuruumi. Ettevõttel läheb hästi. Me loodame, et see turbatootmisaasta on kuivem, ettevõttel on plaanis suurendada tootmismahtu, mis võimaldab ka sellel aastal lõpetada kasvujoones. Perspektiivis on plaanis laieneda," ütles ta.

"Mina selle kiidulauluga ühineda väga ei tahaks. Mis tähendab, et läheb hästi? Turud on meil küll olemas. Kui Eestis ja teistes Balti riikides on müüginumbrid pigem kasvanud, siis igal pool see nii pole. On ka teatud eksporditurud, kus on ka mõningaid tagasilööke," tõmbas hoogu sektori edust veidi alla Eesti Turbatoodete juhatuse esimees Tarmo Rattasep. Majanduskriis puudutab tema sõnul ka turbaettevõtjaid, sest ladudesse praegu keegi midagi ei osta ning samuti kummitab osa ettevõtjaid krediidiprobleem.

Riik viskab turbatootjatele kaikaid kodaratesse

"Oodati kauem ja kaupa osteti siis, kui oli vaja. Kui inimestel on valida, kas kallis puhkusereis või toimetamine oma koduõues, siis nad ilmselt ostavad kasvuturvast, istutavad midagi ja jätavad kalli puhkusereisi ära," lisas Rattasep optimistlikumalt. Jaemüügis on ettevõtja sõnul müüki rohkem olnud, kuid professionaalsed kasvatajad, kes ostavad selleks, et midagi maha panna ja kasvatada, on oluliselt ettevaatlikumad.

Kuigi turbasektoril läheb praegu võrreldes teistega paremini, viskab riik siiski arengule kaikaid kodaratesse. "Ega turbatööstusel rohkem probleeme pole, kui aeglaselt töötav riigiaparaat. Õigusruumi jäikus, hoolimata sellest, et on räägitud uuendustest. Tööd tehakse, aga tulemust ei ole. Suurim takistus on see kvoodisüsteem, mis meil Eestis on ainukesena," märkis MTÜ Eesti Turbaliidu juht Erki Niitlaan. Eestis loetakse turvast taastuvaks loodusvaraks, kuid ometi pole ettevõtja sõnul loodud selle baasilt tulevaid eeliseid.

"Turg käsitleb seda fossiilse kütusena, mõningatel juhtudel võrdväärsena puiduga," märkis ta.

Seadusemuudatus lubaks tootmist laiendada