Kroonpressi käive on võrreldes mullusega
suurenenud ca 25-30%, nn tõusus oli ettevõtte jaoks negatiivset palju
rohkem kui positiivset, ütles Kroonpressi peadirektor Andres Kull.
„Tööjõuvalik on praegu suurem. Kui võrrelda paari aasta taguse konkursiga, siis valik on märgatavalt parem, ka spetsialistide hulgas – vahe on nagu öö ja päev. Näiteks konkurss müügiinimesele või keskastmespetsialistile on kindlasti parem,“ rääkis ta.
Kull ütles, et tootmise poolelt on näiteks värvi hind kõikunud, vahepeal on see tõusnud ja siis jälle langenud, kuna värvi hind sõltub nafta hinnast.
„Kui võrrelda tooraine hinnalangust trüki hinnalangusega, siis ei saa öelda, et trükikodade tootlus oleks oluliselt suurenenud,“ sõnas ta. Kull lisas, et hinnalangus on turuti väga erinev ning hinnatase sõltub konkreetsest tööst. Keskmiselt on hind alla läinud päris kõvasti, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Müük siiski suureneb, kuna meil on võimsust rohkem. Käive on suurenenud võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra ehk ca 25-30%,“ sõnas ta.
Kulli sõnul trükinduses nn tõus peale negatiivse midagi muud kaasa ei toonudki. Ainult reklaamiturg oli suurem, kõik ülejäänu avaldus nende jaoks tooraine hinnatõusus, tööjõukulude kasvus, tööjõu väheses kättesaadavuses.
„Eestis oli tõus ainult ehituse- ja kinnisvarasektoris, ülejäänud said ainult riismeid. Negatiivne oli palju suurem kui positiivne,“ sõnas ta.
Seotud lood
Tootmine on mõnevõrra odavam, kuid müük
keerulisem. Pikas perspektiivis on see hea, kuna ressursse kasutatakse
hoopis mõistlikumalt, sõnas ASi Wendre juhi Vahur Roosaar.
Toorainete meeletu hinnatõus on pidurdunud
ning samuti hakkab tööjõu saadavus normaliseeruma, rääkis Hansa Candle ASi
juhatuse esimees Tarvo Moss majanduslanguse eelistest.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.