26.03.09, 16:50

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Käo: turgutame sõjatööstuse hangetega eksporti

Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et mittetulundusühing tahab kaardistada kaitsepotentsiaaliga ettevõtted ja aidata neil osaleda tulusatel sõjatööstuse hangetel.

Käo sõnul sihivad ettevõtjad ühiselt nii kaitseministeeriumi kui ka NATO korraldatavaid hankeid. Lisaks saaksid firmad müüa tooteid ja teenuseid riikidesse, kust Eesti on sõjatehnikat soetanud.

„Ma arvan, et liidu loomine ergutab ettevõtteid mõtlema, kas neil on kaitsepotentsiaali ja mis see neil oleks,“ kommenteeris Käo.

„Me ei mõtle relvasid, vaid kõike muud, mida kaitsevägi vajab, ka teenindamist ja hooldust,“ selgitas ta siinsetele ettevõtetele sobivate hangete iseloomu. Kuna kaks aastat tagasi ostis kaitseministeerium Prantsusmaalt miljardi krooni eest rakette ja hange sisaldas vastuostukohustust, saaksid Eesti firmad nüüd ka sinna samas mahus kaupa ning teenust müüa.

„Meie püüame ettevõtteid aidata, infovahetust korraldada,“ rääkis Käo ja lisas, et ettevõtteid koondava ühingu ning kaitseministeeriumi koostöö oleks kasulik mõlemale poolele. „Saaksime ka eksporti turgutada,“ lausus Käo.

„Ei, Eesti ja maailma riigid sõjaks ei valmistu,“ ütles Käo. Ta ei osanud öelda, millist mõju on majanduskriis ettevõtjate sihikul olevatele kaitsekulutustele avaldanud. „Seda oskab kaitseministeerium öelda,“ märkis ta.

Kaitseministeeriumi kinnitusel on osad Euroopa riigid majandussurutise tõttu kaitsekulutusi vähendanud, kuid kogu maailma lõikes on ka neid riike, mis sõjavarustusele varasemast rohkem kulutavad.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo lubas teemat kommenteerida pärast homset ettevõtjatega kohtumist ja nende ettepanekute ärakuulamist.

Prantsuse raketitootja MBDA ja Rootsi Saabi vastuostuleping kehtib aastani 2012 ja sellest on praeguseks täidetud 25% plaanitust. Kaitseministeeriumi andmetel on Eestist tellitud teadus-arendustegevust, kõrgtehnoloogiat, strateegilisi kaupu ja tööstustoodangut mõnest teisestki sektorist.

Veerandi ulatuses täidetud tagasiostu maht ei tähenda iseenesest aga seda, et Eesti tööstusse on tulnud veerand miljardit krooni. Mida kõrgtehnoloogilisemat toodet või teenust Eestist ostetakse, seda vähem maksma peab, kuna riigi soov oli vastuostude abil just kõrgtehnoloogiat arendada, selgitas kaitseministeerium.

Eesti Kaitsetööstuse Liitu plaanivad koonduda Eesti Energia, MicroLink Eesti, BLRT Grupp, Viking Security, Telora-E, Vanglatööstuse AS, JKI Ehitus, Vertex Estonia, Telegrupp, Empower EEE, Paide Masinatehase AS, NG Investeeringud, Sangar, Standard, Estiko, Samelin, Ilves Ekstra, Helmes, Harju Elekter, Regio, Viru Keemia Grupp ja Silwa.

Käo: turgutame sõjatööstuse hangetega eksporti

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga