Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koostöövundament NATO hangeteks
Kaitsetööstuse liit ja kaitseministeerium
panevad täna allkirjastatava memorandumiga vundamendi oma koostööle, üheks
priorideediks on NATO ja muud rahvusvahelised hanked.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Jüri Käo sõnul laoti tänasel ETKLi lähtekoosolekul allkirjastatud memorandumiga tugev vundament kaitseotstarbelisi kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate partnerluseks riigiga. „EKTLi koondunud liikmetel on riigiga ühine huvi – tugevdada Eesti kaitsevõimet, arendades kaitsetööstust ja sellealast ettevõtluskeskkonda. On äärmiselt oluline, et selle koostöömemorandumiga on astutud suur samm senisest enam osalusdemokraatia põhimõtete rakendamises selles valdkonnas,“ hindas Käo.
Kaitseministeerium ning MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit deklareerivad memorandumis ka peamised koostöövaldkonnad Eesti kaitsetööstuslikku potentsiaali arendamises. Prioriteetidena on välja toodud Eesti kaitseväe vajadused, vastuostud, NATO ja muud rahvusvahelised hanked, kaitsealane teadus ja arendustegevus koostöös Eesti ülikoolide ja T A asutustega ning rahvusvahelise kaitsesuunitlusega ettevõtlusalane koostöö.
Memorandumis deklareeritud eesmärkide saavutamiseks loob kaitseminister ministeeriumi ja EKTLi vahel alaline koostöökomitee, kuhu kuulub mõlemast osapoolest võrdne arv liikmeid ning mida hakkavad juhtima kaitseministeeriumi kantsler ja EKTLi juhatuse esimees.
MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) asutasid rahvusliku kaitsetööstuse arendamiseks hiljuti 22 tuntud Eesti ettevõtet, tänaseks on liikmete arv tõusnud 30-ni.
Seotud lood
Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et
mittetulundusühing tahab kaardistada kaitsepotentsiaaliga ettevõtted ja aidata
neil osaleda tulusatel sõjatööstuse hangetel.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele