Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koostöövundament NATO hangeteks
Kaitsetööstuse liit ja kaitseministeerium
panevad täna allkirjastatava memorandumiga vundamendi oma koostööle, üheks
priorideediks on NATO ja muud rahvusvahelised hanked.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liikme Jüri Käo sõnul laoti tänasel ETKLi lähtekoosolekul allkirjastatud memorandumiga tugev vundament kaitseotstarbelisi kaupu ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate partnerluseks riigiga. „EKTLi koondunud liikmetel on riigiga ühine huvi – tugevdada Eesti kaitsevõimet, arendades kaitsetööstust ja sellealast ettevõtluskeskkonda. On äärmiselt oluline, et selle koostöömemorandumiga on astutud suur samm senisest enam osalusdemokraatia põhimõtete rakendamises selles valdkonnas,“ hindas Käo.
Kaitseministeerium ning MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liit deklareerivad memorandumis ka peamised koostöövaldkonnad Eesti kaitsetööstuslikku potentsiaali arendamises. Prioriteetidena on välja toodud Eesti kaitseväe vajadused, vastuostud, NATO ja muud rahvusvahelised hanked, kaitsealane teadus ja arendustegevus koostöös Eesti ülikoolide ja T A asutustega ning rahvusvahelise kaitsesuunitlusega ettevõtlusalane koostöö.
Memorandumis deklareeritud eesmärkide saavutamiseks loob kaitseminister ministeeriumi ja EKTLi vahel alaline koostöökomitee, kuhu kuulub mõlemast osapoolest võrdne arv liikmeid ning mida hakkavad juhtima kaitseministeeriumi kantsler ja EKTLi juhatuse esimees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
MTÜ Eesti Kaitsetööstuse Liidu (EKTL) asutasid rahvusliku kaitsetööstuse arendamiseks hiljuti 22 tuntud Eesti ettevõtet, tänaseks on liikmete arv tõusnud 30-ni.
Suurettevõtja Jüri Käo ütles, et
mittetulundusühing tahab kaardistada kaitsepotentsiaaliga ettevõtted ja aidata
neil osaleda tulusatel sõjatööstuse hangetel.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.