• 19.03.09, 15:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Villu Ehrlich: laenukäendus ei pälvi täna meie tähelepanu

Me ei suhtu täna võimalusse saada riigi poolset laenukäendust väga suure tähelepanuga, ütles Tartu suurima ettevõtte, elektroonika- ja peenmehaanikafirma ASi Hanza Tarkon juhataja Villu Ehrlich.
„Kuna praegu on meie ettevõttes selline kergelt kokkutõmbumise aeg ehk tellimused vähenevad, siis ei ole rahavooga probleeme,“ põhjendas Ehrlich. „Käibevahendeid jätkub, aga iseküsimus on muidugi, kui kauaks. Kui taas tekivad projektid, mis annavad meile tootmismahtu ja vajavad investeeringuid, siis tuleb kõik võimalused uuesti üle vaadata. Ja üks lisakanal on nüüd juurde tekitatud.“
Ehrlichi sõnul oleneb igast ettevõtjast, millised riskid ta endale võtab. „Raha on vaja näiteks siis, kui sul on kohustused kaelas, aga eelnev raha on otsa saanud ja sa pead igal juhul mängima tulevikus saadava raha peale,“ rääkis Ehrlich. „Samuti vajad sa raha siis, kui sul on vaja investeerida valdkondadesse, mis hakkavad mingi aja jooksul kasumit andma, aga enda käibevahendid on otsas.“
Valitsus kiitis täna heaks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatuse, millega suurendatakse KredExi antavate ettevõtluslaenude tagatislepingute kogusummat seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini. Samuti annab seaduse muudatus võimaluse taotleda laenukäendust ka ettevõtetele, kus töötab üle 250 inimese.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Uudised
  • 19.03.09, 14:48
Jüri Käo: kõik suurfirmad laenukäendust ei vaja
Kindlasti on neid ekspordile suunatud ettevõtteid, kes saavad tänu sellele meetmele mingeid oma probleeme lahendatud, kommenteeris suurärimees Jüri Käo seaduseparandust, mis annab suurfirmadele võimaluse hakata taotlema laenukäendust.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele