Kindlasti on neid ekspordile suunatud
ettevõtteid, kes saavad tänu sellele meetmele mingeid oma probleeme lahendatud,
kommenteeris suurärimees Jüri Käo seaduseparandust, mis annab suurfirmadele
võimaluse hakata taotlema laenukäendust.
„Näiteks Norma puhul ei ole see nii aktuaalne teema,“ kinnitas Käo. „Normal täna sellist võimalust vaja ei lähe.“
Valitsus kiitis täna heaks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatuse, millega suurendatakse KredExi antavate ettevõtluslaenude tagatislepingute kogusummat seniselt 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardini. Samuti annab seaduse muudatus võimaluse taotleda laenukäendust ka ettevõtetele, kus töötab üle 250 inimese.
Käo hindas valitsuse astutud sammu igati positiivseks, ent rõhutas, et veelgi olulisem on see, kui valitsus jälgiks eelarve tasakaalu ja seda, et me ikka euro suunas liiguksime. „See oleks kõige suurem asi, mida Eesti valitsus majanduse heaks teha saab,“ lausus Käo, kes ühtlasi on ka Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse liige. „Siin on valitsuse ja poliitikute roll peamine, ettevõtjad ei saa siin midagi teha.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Me ei suhtu täna võimalusse saada riigi
poolset laenukäendust väga suure tähelepanuga, ütles Tartu suurima ettevõtte,
elektroonika- ja peenmehaanikafirma ASi Hanza Tarkon juhataja Villu Ehrlich.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.